Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Välispankade aeg on kätte jõudnud

07. september 1998, 00:00

Aasta tagasi, kui Hansapanga aktsia hind ulatus 250 kroonini ja börs oli tipus, pakkus Hansapanga juhatuse esimees Jüri Mõis rootslastele Hansapanga aktsiaid müüa. Rootslased jätsid ostmata.

Paar nädalat tagasi oli Hansapanga aktsia hind börsil langenud 50 kroonini. Ja rootslased ostsid. Rootsi Swedbank ostis mõne nädala jooksul turult kokku ligi paarkümmend protsenti Hansapanga aktsiatest, investeerides nõnda Eesti majandusse peaaegu miljard Eesti krooni. See on kindlasti suurim investeering, mis käesoleval rahavaesel aastal on Eestisse jõudnud. Swedbanki aktsiaost tõi kergendust sadadele väikeinvestoritele, kes olid jõudnud juba oma investeeringu Hansapanga aktsiasse väga-väga pikaajaliseks ümber nimetada.

Swedbanki täidesaatev asepresident Lars-Olof Ödlund on öelnud, et Hansapangas osaluse suurendamise peamine põhjus on see, et Swedbank omas endisest Hoiupangast ligi 20 protsenti ning soovis samale tasemele jõuda ka uues Hansapangas. Siiski sai 20 protsendist kiiresti 25. «Ma mõtlesin umbes 20% osalust ning 25 on umbes 20,» lausus Ödlund paar päeva tagasi. Samas kinnitab ta jällegi, et lähiajal ei osta Swedbank rohkem Hansapanga aktsiaid, arvatavasti. «Ma ei saa seda kindlalt öelda,» lisab ta.

Swedbank ning Norra kontsern SpareBank 1 Gruppen teatasid möödunud nädalal, et otsustasid luua strateegilise liidu. Sellega seoses investeerib Swedbank 720 miljonit Norra krooni (1,3 miljardit Eesti krooni) SpareBanki kontserni. Vastutasuks saab ta 25 protsenti kontserni aktsiatest, seega sama osaluse, mis on Swedbankil praegu Hansapangas.

Swedbanki infojuht Einar Frydén leiab, et tõepoolest, Norra panga aktsiate ostu puhul on tegemist sama skeemiga nagu Hansapanga puhul. «Siiski on siin mõningad erinevused. Näiteks see, et Hansapanga näol on tegemist avaliku ettevõttega, SpareBank on aga kontsern, mille omanikud on viis suuremat kontserni,» räägib Frydén. Ta lisab, et Swedbank ei ostnud SpareBanki aktsiaid turult kokku, vaid neile tehakse aktsiaemissioon. Hansapanga aktsiad omandas Swedbank börsisüsteemi kaudu.

Swedbanki suurim konkurent Rootsis on Svenska Handelsbanken. Handelsbankeni asepresident Bo Kragh ütleb, et ei tea, millised mõtted võivad Swedbankil seoses Hansapangaga olla. Kragh möönab, et Swedbanki poliitika on Soomes ja Poolas olnud omandada Schachtel. See on osa, tükike, nagu tükike kooki, selgitab ta. Kragh'i sõnul oleks sellisest vaatenurgast vaadatuna reaalne, kui Swedbank 25protsendilise osaluse Swedbankis säilitakski. «Ma ei usu, et ta nüüd vastupidi teeks,» lausub ta.

Bo Kragh tunnistab, et Handelsbankeni poliitika pole osa omandamine. Meie poliitika on kas 0 või 100 protsenti, märgib Kragh. Kragh ei reeda, kas Handelsbanken jääbki Eesti turul krooniliseks kõrvaltvaatajaks või plaanib mõnd Eesti panka ära osta. «Po?ivjom-uvidim,» sõnab asepresident vene keeles salapäraselt, keeldudes täpsematest kommentaaridest.

Hansapanga asutaja Hannes Tamjärv kinnitab, et tema pole Rootsi pangale oma aktsiaid müünud. Rain Lõhmus ei soovi oma aktsiatehinguid kommenteerida, kuid on siiski pihtinud, et kui talle pakutakse aktsiate eest piisavalt kõrget hinda, siis müüks ta kindlasti.

Heldur Meerits ütleb, et ei taha aktsiamüüki kommenteerida. Aktsiaraamatu väljavõttest selgub, et Meerits on müünud ligi 200 000 Hansapanga aktsiat ligi 10 miljoni krooni eest. Oma aktsiapakki on vähendanud samuti Jüri ja Tiina Mõis, kumbki ligi 100 000 aktsia võrra.

Meerits väidab seepeale, et ta tõesti ei mäleta. «Peamine põhjus selleks oli mul see, et oli vaja laenu tagasi maksta.» Meerits arvab, et see on igaühe enda asi, kas tasub aktsiaid müüa või mitte. See oleneb investori finantsseisust, samuti sellest, millisena ta vaatab tulevikku, nendib Eesti üks jõukamaid eraisikuid.

«Välispankade huvi Hansapanga vastu näitab, et seda panka tasub osta,» hindab Meerits Swedbanki ning S-E Bankeni huvi. Tema hinnangul on investeeringute mõju positiivne. «Tegemist on suurte ja tugevate aktsionäridega,» lausub Meerits.

Forekspanga ning Investeerimispanga ühinemisel tekkiv uus pank otsib asjaosaliste sõnul samuti välisinvestorit. Forekspanga juht Ivar Lukk on öelnud, et Forekspanga praegune partner ?veitsi Ueberseebank see tõenäoliselt ei ole. Ueberseebankil on koos oma klientidega ligi 53protsendiline osalus Forekspangas. Samuti korraldas Ueberseebank Forekspanga viimase aktsiaemissiooni.

Investeerimispanga juht Härmo Värk tunnistab, et partneriks-ülesostjaks otsitakse eelkõige kommertspanka. Ueberseebank on aga investeerimispank.

Kes on praegu Forekspanga klientide taga, ei tea peale forekspankurite endi mitte keegi. Põhjus, miks hakata kliendi nime all omanikuks, on see, et nimi välja ei paistaks.

Niisiis võivad Ueberseebanki klientide taga olla ka Forekspanga või Investeerimispanga juhid või nendega seotud firmad. Ajaloost on teada mitmeid selliseid juhtumeid. Nii näiteks peitub praegu Merita panga klientide taha Hansapanga suuraktsionär S-E Banken.

Pangandusringkondades spekuleeritakse, et Ueberseebanki klientide taga on Investeerimispank, kes garanteeris ka Forekspanga 60 miljoni kroonise mahuga aktsiaemissiooni.

Ühe pangandusega seotud allika väitel võib Forekspanga lähema paari aasta jooksul endaga liita kas Hansapank või Ühispank. Forekspanga võimalusi iseseisvalt jätkata peetakse väikesteks.

Analüütikud ennustavad, et Euroopa Liidu peale jääb alles 20--25 elujõulist panka.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 18:59
Otsi:

Ava täpsem otsing