Maksuametid tahavad metsaäri litsentseerida

Riigi metsaameti ja maksuameti suvise ühiskontrolli järel puiduettevõtetes on riiklikes ametkondades hakatud kaaluma metsaga kauplemise litsentseerimist. Suvel kontrollisid maksuameti, metsaameti ja keskkonnainspektsiooni töötajad 119 puiduettevõtet ja füüsilisest isikust ettevõtjat, mille tulemusena nõuti riigimaksudena välja 9,4 miljonit krooni. Ametkonnad tegid politseile ettepaneku algatada kriminaalasi 26 ettevõtte või puiduettevõtja kohta. Peamiselt on puiduettevõtted üritanud varjata käibemaksu.

Ettepaneku metsaga seotud äritegevuse litsentseerimiseks on teinud kohalikud maksuametid ja seda toetab ka metsaamet. Riigi maksuameti järelevalve osakonna juhataja Enriko Aav ütles, et ettevõtluse litsentseerimine on majandusministeeriumi pädevuses ja see pole otseselt riigi maksuameti huvi.

«Petetakse selleks, et raieloata ülesvõetud metsa legaliseerida, mitte maksutulude varjamiseks,» lausus Aav.

Keskkonnainspektsiooni peadirektor Henn Alton ütles, et metsaäri litsentseerimine on hea idee, kuid seda on tehniliselt raske korraldada. Metsavahendusega tegeleb kümneid tuhandeid väikefirmasid ja keskkonnainspektorid ei suuda neid kõiki jälgida ega kontrollida.

Metsamaterjali kokkuostja ASi Adonis juhatuse liige Indrek Mandre leidis, et litsentside kehtestamine viitab ametkondlikele huvidele puiduäris. «Eelkõige kahjustab see väikesi puidufirmasid,» lausus ta.

Täna arutab riiklik korrakaitsekomisjon Võrus üle-eestilise puiduettevõtete registri loomist, kus oleksid andmed raielubade, veoselehtede, ettevõtete majandustegevuse, maksulaekumiste ja ettevõtete juhtide kohta.

Enriko Aavi sõnul on kontrollreidide tulemusel tasumisele määratud maksusummad samas suurusjärgus kui teistes ärivaldkondades. Puiduäri eripära on tema sõnul suur kriminaalasjade arv. Puiduvahendusfirmad kasutavad Aavi väitel nn ühe tehingu firmasid, mille omanike jälile maksuamet ei jõua ja raha kättesaamine on seetõttu väheusutav.

Henn Altoni sõnul on kõige tõsisemaks probleemiks metsaäris kujunenud metsa üleraiumine talunike ja uusomanike poolt. «Üleraiutud puitu on kerge legaliseerida, sest turg on veoselehtede võltsinguid täis,» väitis ta. Keskkonnainspektsiooni juht ütles, et võltsitud veoselehed on nii originaalide sarnased, et metsaamet on otsustanud uued trükkida.

- ebaseaduslike raietega loodusele tekitatud kahju -- 28,8 mln krooni

- metsaga seotud õigusrikkumisi -- 1132 (620 korral ebaseaduslik metsaraie)

- ebaseaduslikult raiuti metsa 85 000 tihumeetrit