Investeerimisfondidele on piir ette kerkinud

Artikkel

- Uudised
- 8. september 1998 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Investeerimisfondidele on piir ette kerkinud
Hansa Venemaa kasvufond pidas veel käesoleva aasta algul teenimisvõimalusi Vene väärtpaberiturul piiramatuks. «Piiri ei ole,» kõlas fraas reklaamplakatil, mis pidi kutsuma investoreid Venemaale raha paigutama.
Täna on olukord sootuks teine. Venemaa väärtpaberiturg langeb komeedina ning investorite saadud kahjusid võib mõõta miljardite dollaritega.
Investeerimisfondide jaoks on praegu aeg segane, aga see on üldine aja märk. Ei saa rääkida olukorrast, kus üldises selges majandus-ruumis oleks üks hämar ja korrastamata sektor -- fondid, kinnitab Hansa Asset Managemendi juhataja Hannes Raag.
Ühishalduse ASi ja ASi Ühispanga Fondijuht juhataja Alvar Jaamu lisab, et langeval turul on fondidel kasumit teenida praktiliselt võimatu, sest aktsiaturul kasutatavat nn lühikeseks müümist fondid kasutada ei saa.
«Kui fond on suutnud langeval turul indeksiga sammu pidada või seda veidigi edestada, on see väga hea näitaja, mille taga on halduri väga tugev töö,» kummutab ta arvamuse, et fondihaldurid ei tee midagi ja jälgivad passiivselt üha suurenevaid kahjuminumbreid.
Valitsev olukord sunnib varahaldusfirmasid välja töötama uued äriplaanid. «Kogu äri peab justkui uuesti arendama hakkama ja seda juba suuremate kogemustega ja nõudlikumate klientidega,» lausub EstIB-Talinvesti Varahalduse arendusnõunik Jan Andresoo.
Üheks tõsisemaks eesseisvaks ülesandeks peavad fondihaldurid investorite usalduse taastamist.
Eelmise aasta sügisel oli Hoiupanga Vene investeerimisfondi aastane tootlus 217 protsenti ja idanaabri ettevõtete aktsiad kergitasid ka teiste aktsiafondide tootlust.
Hoiupanga eeskujul lõid oma Venemaa-suunalised fondid Beeta Kapitali AS ja Hansapank.
Praegu ületavad nende fondide kolme kuu tootluste miinused 200% piiri.
Beeta Kapitali ASi hallatava Vene kasvufondi osakutega kauplemine on peatatud kuni septembrikuu lõpuni. Hannes Raag loodab, et sama ei juhtu Hansapanga hallatavate Vene fondidega.
Beeta Kapitali juhatuse esimees Mart Veskimägi põhjendab kauplemise peatamise otsust investorite endi kaitsega ja möönab, et kauplemise peatamine võib pikeneda. Aktsiahinnad Venemaal on langenud ning osaku hinda on praktiliselt võimatu arvutada. Aktsiate ostu- ja müügihinna vahe on sadades kordades, mistõttu aktsiaid turule paisates on nende eest raske normaalset hinda saada.
Jaamu kinnitab, et Ühispanga hallatavatel fondidel õnnestus Venemaa investeeringutest suhteliselt väikeste kaotustega aasta alguses väljuda. Süda endal muidugi kripeldas, et järsku hakkab Venemaa turg just siis kiiresti tõusma, aga praegu võib endale rahulolevalt õlale patsutada.
Vastukaaluks teiste fondide üha kahanevatele mahtudele suurenevad investeeringud vähem riskantsetesse intressifondidesse.
Eelmisel aastal tõusva turu tingimustes, mil aktsiahinnad püstitasid üha uusi rekordeid, oli inimestele raske soovitada intressifondi investeerimist. «Kuidas sa selgitad inimesele, et intressifond toodab vaid 10%, kui aktsiafondid tootsid samal ajal sadu protsente,» räägib Hansa Asset Managemendi portfellihaldur Mihkel Õim.
Hannes Raag lausub, et uute klientide massilisest huvist intressifondide vastu on veel vara rääkida. Oma raha tõstavad ümber aktsiaturule investeerinud fondide kliendid.
Beeta Kapital peab siiani plaani käivitada Ida-Euroopa intressifond. Väärtpaberiinspektsioon on intressifondi emissiooni registreerinud ja Veskimägi loodab osakute müüki alustada veel septembris.
Fondiga alustamise üheks tingimuseks on strateegilise finantsinvestori leidmine, kes oleks nõus oma raha alla panema, sest väikest fondi Veskimägi teha ei taha. Kvaliteetse portfelli moodustamiseks oleks tarvis vähemalt 10 miljonit krooni.
Konkurendid suhtuvad uue fondi loomisse skeptiliselt, sest investeerimisvõimalusi turul napib.
Fondi jaoks normaalse investeerimistegevuse tagamise kriitiliseks piiriks hinnatakse viie miljoni kroonist mahtu. Kui aasta tagasi ületasid fondid seda mahtu mitmekordselt, siis praeguseks on pilt oluliselt muutunud ja nii mõnedki fondid tegutsevad alla kriitilise piiri.
Fondi portfell peaks koosnema vähemalt 20 väärtpaberist. Kui ka viie miljoni kroonise mahuga fondis on 15--20 väärtpaberit, lähevad kulutused juba teenustasude näol suureks.
Fondihaldurid jagavad siiski arvamust, et peale juba tegevuse lõpetanud EE Investeeringute investeerimisfondi avatud fondidest turult lahkujaid ei ole.
Suletud fondide tegevuse lõpetamine on lihtne. Aktsionärid tulevad kokku ja otsustavad pillid kotti panna. Avatud fondide puhul sellist võimalust ei ole ja sisuliselt peaks fond tegevust jätkama kuni viimane investor otsustab oma investeeringust loobuda.
Pankade ühinemisega kaasneva varahaldusfirmade liitmise tulemusel jääb ühele haldusfirmale mitu ühesuunalist fondi. Hansapanga ja Hoiupanga ühinemisel on Hansapanga Asset Managemendil hallata seitse investeerimisfondi, neist kaks rahaturufondi.
Ühispanga ja Tallinna Panga varahaldused on veel juriidiliselt ühendamata, kuid kahel ühinenud pangal on samuti seitse fondi.
Hannes Raag lausub, et pikemas perspektiivis dubleerivaid fonde ei säilitata. Et seadusandlus fonde lihtsalt liita ei luba, tuleb kas muuta investeerimisdeklaratsiooni või siis selgitada investoritele, et edaspidi jääb vaid üks fond, ja soovitada neil raha kanda teise fondi. Raagi sõnul peaks selguse tooma lähemad kaks kuud.
Jaamu selgitab, et üleminek ühest dubleerivast fondist teise hakkab toimuma kliendi jaoks ilma teenustasudeta.
Pankade ühinemise tulemusena on fondituru liidriks Hansa Asset Management, kelle hallatavate fondide kogumaht on 473 mln krooni.
Ühispanga hallatavate fondide kogumaht on 226 mln krooni.
EstiB-Talinvesti Varahaldus haldab fonde 14,7 mln kroonises mahus, lisaks 16,9 mln kroonine Eesti EVP investeerimisfond.
Hetkel kuum