Põhjanaabrid vaevad Eesti-ohtu

«Eesti on Venemaast majanduslikult sõltuv, nagu varem oli Soome, ja Venemaa kriis võib tõsiselt halvendada Eesti majanduse seisu: vähendada kaubavahetust ja otseinvesteeringuid ning tekitada pangakriisi, mis võib luua Läänemere piirkonnas keerulise situatsiooni. Sellisel juhul võib Eesti astumine Euroopa Liitu edasi lükkuda, sest ta ei suuda täita nõutavaid kriteeriume, ja Eesti võib sattuda halli tsooni, st ebamäärasesse olukorda, kus ta ei tea, millal ta ELi ja NATOsse pääseb. See tekitaks ebakindlust kogu regioonis,» ütles Äripäevale Risto Penttilä, kes oli Soome endise kaitseministri Elisabeth Rehni julgeolekupoliitika nõunik. Praegu juhib ta väikest uusliberaalset erakonda Uussoomlaste partei, millele kuulub kaks parlamendikohta, ja on parlamendi kaitsekomisjoni liige.

Soome julgeolekuekspert väidab, et Läänemere julgeolekusituatsioon on juba muutunud, mis eeldab, et Soome ja Rootsi peavad olema valmis koos NATO riikidega olukorrale kiiresti reageerima.

Eesti seisukohalt oleks parim, kui lääs valiks nn ohjeldamispoliitika, mida omal ajal rakendati ka NSV Liidu suhtes. Näiteks kui lääs näeb, et Venemaad ei ole võimalik rahaga päästa, võib ta suunata oma abi Venemaa naabrite stabiilsuse hoidmisele, mis tähendaks Eestile tee sillutamist ELi ning NATOsse, isegi kui tal on raskusi kriteeriumide täitmisega.

Kui Eesti majanduse olukord halveneks, siis avaldaks see otsest mõju Soomele ja Rootsile. Venemaa kriisi mõju analüüsides arvavad Soome Panga ning kommertspankade analüütikud, et sel aastal mõjutaks see Soome majandust vähe, kuid 1999. aastal võib kogutoodang väheneda kuni 0,5 protsenti.

Nagu ütles Risto Penttilä, on Rootsi sattunud esmakordselt ajaloos Soomest halvemasse olukorda, ja just seetõttu, et Soome otsustas rahaliitu minna ja Rootsi sealt välja jääda. Tänu sellele on Soome mark olnud spekulatsioonirünnakute eest seni palju paremini kaitstud kui Rootsi kroon.