Igal asjal oma hind

10. september 1998, 00:00

Minult on päritud, miks Eestis kõige kauem kohal olnud Rootsi pank, Handelsbanken jälgib kõrvalt, kuidas kaks tema konkurenti, Swedbank ja Skandinaviska Enskilda Banken (S-E-Banken), võistu Hansapanga aktsiaid ostavad.

Põhjus on lihtne ja tuleneb meie põhimõttest -- kas kõik või mitte midagi. Osanikuks olemine ei sobi Handelsbankeni poliitikaga. Eesti ettevõtjail on aga seni olnud kombeks jätta mingi osa aktsiaid enda kätte.

Ka siinsed pangad ei oota niivõrd ostjat kui strateegilist investorit. Eestis käsitletakse strateegilist investorit kui suurt välisfirmat, mis asuks võimalikult kaugel ja sekkuks võimalikult vähem igapäevategevusse, võtaks aeg-ajalt vastu dividende ning hädavajadusel annaks raha juurde.

Mis puutub Swedbanki ja S-E-Bankenisse, siis mõlemad on head rahaasutused ja Handelsbankeni tõsised konkurendid.

Ma ei ole nõus ainult ühe asjaga, nimelt sellega, mida väitis S-E-Bankeni asepresident Lars Gustafsson 8. septembri Äripäevas. Tema sõnul on Swedbanki Hansapangas osaluse omandamise strateegia vaenulik. See võib vaenulik olla üksnes S-E-Bankeni suhtes.

Tavaliselt kasutatakse sellist väljendit juhul, kui kolmandad isikud ostavad aktsiaid firma juhtkonna tahte vastaselt. Seegi on praegu küsitav, sest Swedbank on olnud Hoiupanga osanik juba 1996. aasta lõpust. Ja ma ei ole kuulnud, et Hansapanga nõukogu oleks väljendanud oma vastumeelsust selles suhtes.

Praeguseks on kahe panga konkurents Hansapanga pärast saavutanud taseme, kus üks konkurent peaks esitama avaliku hinnapakkumise kõigile aktsiatele. Kuigi see pole tavaks ei Eestis ega ka Rootsis, peetakse sellist käitumist loomulikuks väga paljudes riikides.

Situatsioon on keeruline, sest tegemist on kahe tugeva investoriga. Eriti huvitavaks teeb selle kavandatav emissioon. Kuidas seda korraldada, otsustab panga nõukogu. Üks võimalik lahendus oleks läbi viia midagi oksjonitaolist. Silmas tuleb pidada kõigi aktsionäride huve ja oksjon tooks firmale sisse kõige rohkem raha. Kui aktsiad müüakse börsil, saavad kõige enam kasu vaid müüjad.

Ma ei välistaks ka kolmanda konkurendi väljailmumist, ehkki see oleks mõni kuu tagasi tõenäolisem olnud. Kolmas huviline võib tulla Saksamaalt või USAst.

Ajakirjanduses on kaalutud võimalust, et Swedbank ja S-E-Banken lepivad omavahel kokku. Sedagi ei saa välistada, kuigi S-E-Bankeni puhul poleks see tavapärane käitumine. Swedbank oleks ilmselt kompromissivalmim.

Ärimaailmas võib raha eest osta peaaegu kõike, igal asjal on oma hind. Arvan, et Eesti pole erand. Hansapanga aktsia hind on kerkinud juba üle 100 krooni. Ainult jumal teaks, milline oleks hind ilma kahe Rootsi panga omavahelise rebimiseta, aga tõenäoliselt oleks see märkimisväärselt madalam.

Küsimus on hinnas, aga iga investeeringu puhul tuleb arvesse ka selle rentaablus ning prestii?. Mõlemad Rootsi pangad on teinud head äri ja vaieldamatult on Hansapanga prestii? hea.

Ajakirjanduses on ettevõtjaile ette heidetud n-ö missioonitunde hülgamist ja firmade mahamüümist välisinvestoreile. Spekuleeritakse ka selle ümber, kas Hansapanga asutajad on valmis müüma kõiki oma aktsiaid. Kui see juhtub, siis pole see muidugi enam sama pank, eriti kui mõne aja pärast tegutseksid pangas ka uued juhid.

Mul on väga raske kujutada Hansapanka ette ilma juhtkolmiku -- Tamjärve, Mõisa ja Lõhmuseta. See oleks umbes sama, kui kujutleda Keskerakonda ilma Savisaareta.


Bo Kragh on Handelsbankeni asepresident

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 19:01
Otsi:

Ava täpsem otsing