Kas kaabli rajamine on põhjendatud?

10. september 1998, 00:00

See annab meile integratsioonivõimaluse Põhjamaade ja Euroopa energiasüsteemiga. Ärilises põhjenduses kahtlen. Ma ei tea, millist energiat müüakse ja kellele. Kas talvist energiat, kas ühtlase graafikuga jne. Teades Põhjamaade tarbimist ja tootmise graafikuid, jäävad need küsimused õhku.

Minul oleva info järgi ei ole see projekt teostatav. Eesti elektrijaamad ei saa füüsikaliselt (toodavad ainult elektrit; Soomes ja Põhjamaades toodetakse elektrit ja soojust koos) võistelda sellise tootmise struktuuriga teiste elektrijaamadega. Kaablist ei saa rääkida Eesti elektri müümise seisukohast, vaid kui ühest lülist Balti ringis, ja siis täidab ta hoopis teisi funktsioone. Reservi, garantii, julgeoleku ülesandeid jne.

Ainult elektrienergia müügiga siit Soome kulutusi tasa ei tee, aga sel juhul on plaan mõeldav, kui siia üle kanda odavat hüdroenergiat, näiteks Norrast. Ühesõnaga, vastastikuste voogude alusel igasugustel suvistel perioodidel ja tippude katmise ajal. Need asjad tuleb läbi arvutada, siis tekib arusaam, kas see tasub või ei.

Idee on aastaid vana ja omal ajal olin ka arvutuste juures. Siis ta end majanduslikult ei õigustanud, aga kui nüüd on pakutud odavam tehnoloogia, siis peab uuesti arvutama.

Eesti energiasüsteem peab olema lüli-tatud mingisse energiasüsteemi ja kui on valida Balti mere ümber olevate riikide või Venemaa loodepiirkonna vahel, siis ma eelistan esimest kvaliteetse energiaga ringi.

Energiasüsteemi reguleerimise seisukohalt oleme praegu absoluutselt sõltuvuses Venemaa loodepiirkonna energiasüsteemist aga Venemaal toimuvat me teame. Kui hakkame ise reguleerima, läheb see tohutult kalliks ja tehniliselt problemaatiliseks, aga kui oleme ühendatud suure süsteemiga, siis võime selle kaudu ennast reguleerida.

Tehniliselt on see teostatav ja seda projekti on juba mitu aastat arutatud. Aga viimasest ja tähtsaimast uuringust, mis käsitles erinevaid elektrituru avamise võimalusi ümber Läänemere ja kuhu olid kaasatud Eesti, Läti, Leedu, Kaliningrad, Valgevene, Poola, Saksamaa, Taani, Norra, Rootsi, Soome ja Venemaa, tuli paraku välja, et ei regionaalsest, rahvuslikust ega kommertslikust aspektist ei ole mingit objektiivset põhjust kaabli rajamiseks.

Balti ringi uuring näitas ka seda, et kui turud avanevad, siis satume tõsise keskkonnakaitselise probleemi ette. Soomest on nii ministeeriumist kui ka energiafirmadest deklareeritud, et Soome ei hakka ostma Eesti musta elektrit. Vastasel juhul peab ta väga suuri ressursse kulutama kas puhastusseadmete ehitamiseks Eestisse või oma õhuruumi puhastamiseks.

Ma ei taha öelda, et ma elektrikaabli vastu oleks, lihtsalt see uuring näitab, et ei ole vähemalt majanduslikku põhjendust, et seda kaablit rajada.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 19:01
Otsi:

Ava täpsem otsing