Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ettevõtjad investee rivad stabiilsusse

11. september 1998, 00:00

Kuigi enamik poliitikuid kinnitab visalt, et neil pole probleeme oma erakonna valimiskampaaniaks sponsorite leidmisega, on ettevõtjad teisel arvamusel. ASi Mainor nõukogu esimehe Ülo Pärnitsa hinnangul on vähenenud nii soov parteisid rahaliselt toetada kui ka väheste sponsorite eraldatavad rahasummad. «See on tingitud üldisest finantsolukorrast, sest Eestis on praegu ikka märgatav rahapuudus,» nendib Pärnits. «Parteidel on kindlasti palju raskem seekord raha leida.»

1996. aasta kohalikel valimistel oli suurim sponsorraha 1,5 miljonit krooni, nüüd algavad eraldatavad summad 50 000 kroonist. Põhjus pole mitte ainult ettevõtete majandusraskustes, vaid ka ärimeeste vähenenud soovis ise poliitikas kaasa lüüa.

Kuigi kumbki pool seda avalikult ei tunnista, pole saladus, et seni on nii mõnigi ärimees rahaga endale poliitikasse teed sillutanud ja valimisnimekirjade etteotsa koha saanud.

Kohalikel valimistel erakondi rahaliselt toetanud ärimehed Priit Vilba ja Robert Lepikson said mõlemad linnapea toolil istuda, Ülo Pärnits ootas tõenäoliselt toetust oma ideele tselluloosivabriku rajamiseks. Tartu ettevõtja Neinar Seli juhib siiani volikogu Reformierakonna fraktsiooni. Seli äripartner Andrus Ansip on asumas Tartu linnapea toolile.

Samas ei pruugi poliitikas ainuüksi rahakott kõike paika panna, sest Vilbal õnnestus linnapea olla vaid mõned nädalad. Ootamatult Keskerakonna häältega võimule saanud Reformierakonna ning paremerakondade ja Mõõdukate liidu mängis nurka Keskerakonna esimees Edgar Savisaar, kes valitseb linnavolikogu tänaseni.

Omad vitsad said lisaks Vilbale ka mitmed teised sponsorid, keda seadusloome käigus hakati liialt ühe või teise erakonna taga nägema. Kohalikel valimistel Isamaaliitu rahastanud Saku õlletehase peadirektor Cardo Remmel vannub pärast sõda õlleaktsiisi ümber, et ei toeta enam kunagi ühtegi parteid.

Samuti on sponsoreid, kelle teeneid enam ei vajata. Rahvaerakonnale raha andnud Illar Hallastet ei taheta pärast seksiskandaali näha enam partei ega rahastajate ridades ja erakonnakaaslased soovitavad tal psühhiaatri teenuseid kasutada, mida mees ka teeb.

Pärnits rahastas kohalikel valimistel Koonderakonda 100 000 krooniga ja tõenäoliselt saab valitsev partei tema käest ka eelolevatel valimistel samasuguse summa, kuigi Pärnitsa enda väitel on see praegu veel liiga intiimne teema, et sellest rääkida.

Koonderakonna peasekretäri Ants Leemetsa sõnul neil probleemi raha leidmisega pole. «Üldiselt on nii, et väikesi ideid toetatakse väikese rahaga ja suuri ideid suure rahaga,» märgib Leemets. «Meie valimiskampaania eelarve on minimaalselt paar miljonit krooni. Kindlasti seame sisse ka nimekirjas osalemise tasu.»

Koonderakonna koostööpartnerid maaerakonnad on lausa hädas ja ei häbene seda ka tunnistada. «Vihmane suvi on mõjutanud meie rahaleidmist, sest potentsiaalsed toetajad tegelevad enda elushoidmisega,» nendib Maarahva Erakonna fraktsiooni esimees Tiit Tammsaar. «Pilt on väga kurb!»

Maasaadikutel tuleb ise endale raha otsida, kuigi erilisi jõupingutusi pole Tammsaare kinnitusel «kellelegi külje alla ujumiseks» veel tehtud. «See on parasjagu alandav tegevus minna ja võtta kellelgi nööbist kinni ja rääkida, et kuule, ole hea mees,» tunnistab Tammsaar.

Maaerakondade jaoks moodustab lõviosa valimiskampaania eelarvest riigi poolt eraldatav raha, mida igal aastal saavad erakonnad vastavalt esindatusele riigikogus. Tänavu sai suurima summa ehk 1,86 miljonit krooni Reformierakond, talle järgneb Koonderakond 1,7 miljoni krooniga ja Keskerakond 1,5 miljoni krooniga. Mõõdukad, Maarahva Erakond ning Pensionäride ja Perede Erakond saavad kõik 588 119 krooni ja Maaliit 882 178 krooni. Isamaaliidule on ette nähtud 784 158 krooni.

Mitmete poliitikute ja ärimeeste väitel ettevõtjate lootusi petnud Reformierakond oma peasekretäri Heiki Kranichi kinnitusel aga rahapuuduse üle ei kurda. «Meil on kindlad sponsorid ja ka kõik valimisnimekirjas osalejad maksavad vastavalt võimalustele ja südametunnistusele,» väidab Kranich.

Reformierakonda kohalikel valimistel rohkem kui poole miljoni krooniga toetanud OÜ Wicom tegevdirektor Priit Vilba kavatseb seda teha ka eelolevatel valimistel. «Pole veel otsustanud, kas ka ise riigikogusse kandideerin, ja kui seda ka teen, siis tõe-näoliselt lähen vaid erakonnale hääli koguma,» ütleb Vilba.

Vilba peab erakondade rahakogumisraskuste põhjuseks olukorda, kus ettevõtjad pole oma rollist ühiskonnas lõplikult aru saanud. «Tuleb teha panuseid erakondadele, kes tagavad stabiilse majanduskeskkonna ja üldise sotsiaalse rahu,» selgitab Vilba.

Eesti ühe edukama ettevõtte Pakterminal nõukogu esimees Aadu Luukas väidab, et tema käest pole keegi tulnud raha küsima ja ta pole ka ise mõelnud kellegi toetamisele. Luukas kuulub ühtlasi suurettevõtjate assotsiatsiooni juhatusse ning tema sõnul on assotsiatsiooni poolt peetud ümarlauakohtumised poliitikutega teda meeldivalt üllatanud. «Tervelt kaheksa erakonda oli normaalse ja pragmaatilise majandusarengu poolt,» märgib Luukas.

Luukase kinnitusel ei kavatse suurettevõtjate assotsiatsioon ühtegi erakonda rahastada. «Me ei taha otseselt parteipoliitikasse sekkuda,» selgitab ta.

Hansapanga juhatuse esimees Jüri Mõis ei kavatse kedagi spondeerida, küll aga püüab ta päevapoliitikal silma peal hoida poliitikuid «vaibale» kutsudes. Mõis eelistab Isamaaliitu.

Isamaaliidu nõuniku Andrus Villemi sõnul on üks Isamaaliidu sponsoritest eelolevatel valimistel AS Norma.

Oktoobris kavatseb Isamaaliit kutsuda sponsorid üritusele, kus esilinastub film ansambli Singer Vinger Ameerika avastamisest. «Oleme juba päris palju raha kulutanud valimisüritusteks, eelarve peaks jääma 3--5 miljoni krooni piiresse,» märgib Villem.

Keskerakond on aga valinud taktika, kus suur osa rahast tuleb valimisnimekirjas osalejatelt. «Suur koormus jääb valimisnimekirja piirkondlikele esinumbritele,» märgib erakonna peasekretär Küllo Arjakas. «Meile on juurde tulnud uusi saadikukandidaate ja see loob ka uusi rahalisi võimalusi.»

Kohalikel valimistel tegi suurima, 90 000kroonise eraisikulise annetuse ärimees Enn Rohula.

Värskeim tegija Eesti poliitikas Rahvaerakond läheb valimistele 3--4miljonilise eelarvega. «Vajalikud kokkulepped on sõlmitud või sõlmimisel,» ütleb Rahvaerakonna peasekretär Indrek Kannik.

Võrreldes eelmiste valimistega on ärimehed muutunud ettevaatlikumaks. Enam ei maksta konkreetsete eelnõude või ametikohtade eest. Üksikute valupunktide lahendamise asemel ootavad ettevõtjad praeguses pingelises majandusolukorras stabiilsust, mis võimaldaks tegevust paar aastat ette planeerida.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 19:01
Otsi:

Ava täpsem otsing