Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Korteriomandi seadmisel suured takistused

14. september 1998, 00:00

Korteriomandi seadmine läheb peaaegu kogu Eestis üle kivide ja kändude. Vaid mõnes maakonnas on protsess edenenud enam-vähem normaalse tempoga. Eeskujuks võib tuua Valgamaa, kus hoonealune maa on erastatud ligi 800 korteril, s.o isegi rohkem kui Tallinnas ja Harjumaal kokku.

Kui aasta alguses oli üle Eesti viis maakonda, kus veel ühtegi korteriomandit kinnistatud polnud, siis 1. juuliks oli selliseid maakondi järele jäänud kaks -- Lääne- ja Ida-Virumaa.

Kehtiva seaduse kohaselt ei saa alates aastast 2000 korteri- või majaomanik enam oma varaga notariaalseid tehinguid teha, kui hoonealune maa on erastamata. Juba praegu on aga kindel, et selleks ajaks korteriomandi seadmisega ühele poole ei jõuta.

Tallinnas on seni peamiselt tegeletud eeltööga korteriomandi seadmise massiliseks läbiviimiseks. Tallinna omandireformiameti maa ja vara tagastamise osakonna juhataja Enno Seliranna sõnul tehti kõigepealt selgeks majade ja korterite arv, mida protsess puudutab (selliseid kortereid on kaugelt üle saja tuhande). Teiseks selgitati korteriomandi seadmise protseduurireeglid ning jõuti järeldusele, et protsessi normaalseks elluviimiseks on vaja seadustikku muuta.

Praegu on korteriomandi seadmiseks vajalik nõuetekohane inventariseerimisdokumentatsioon. Tallinnas vastavad nõuetele väga vähesed elamufondi inventariseerimisplaanid. Seega on vaja otsustada, kas esmatähtis on elamufondi inventariseerimine või korteriomandi seadmine. «Mõlemat me ei saa, nagu ei saa üheaegselt itta ja läände liikuda,» kinnitab Selirand.

Väga palju küsimusi on tekitanud nõue, mille kohaselt on korteriomandi seadmine tasuta alles alates 25 korteriga majast. Ametnikel on inimestele väga raske sellist vahetegemist põhjendada ning oleks huvitav teada, kas ka kohus seda aktsepteerib.

Suur probleem on seoses sellega, et väga paljude majade erastatud korterite ruutmeetrite summa ei võrdu täpselt maja üldpinnaga. Korterite erastamise käigus muudeti Seliranna sõnul seadust neli korda ning esimene ja viimane variant erinevad oluliselt. Iga linnaosa lähtus seadusest, mis hetkel kehtis. Tulemus on väga erinevalt ümardatud korterite suurused.

Majades, kus arvutused on tehtud täpsusega kaheksa kohta pärast koma, probleeme pole. Mõnes linnaosas piirduti ainult kolme kohaga pärast koma ning nüüd tuleb välja, et korterite summa on näiteks 99,86 protsenti maja üldpinnast.

Niisugust maja ei saa aga praeguste seaduste kohaselt korteriomandi seadmisel käsitleda.

Selliseid probleeme on veelgi ning kuni nende lahendamiseni protsess õiget hoogu sisse ei saa.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing