Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Korteriomandi seadmisel suured takistused

    Korteriomandi seadmine läheb peaaegu kogu Eestis üle kivide ja kändude. Vaid mõnes maakonnas on protsess edenenud enam-vähem normaalse tempoga. Eeskujuks võib tuua Valgamaa, kus hoonealune maa on erastatud ligi 800 korteril, s.o isegi rohkem kui Tallinnas ja Harjumaal kokku.
    Kui aasta alguses oli üle Eesti viis maakonda, kus veel ühtegi korteriomandit kinnistatud polnud, siis 1. juuliks oli selliseid maakondi järele jäänud kaks -- Lääne- ja Ida-Virumaa.
    Kehtiva seaduse kohaselt ei saa alates aastast 2000 korteri- või majaomanik enam oma varaga notariaalseid tehinguid teha, kui hoonealune maa on erastamata. Juba praegu on aga kindel, et selleks ajaks korteriomandi seadmisega ühele poole ei jõuta.
    Tallinnas on seni peamiselt tegeletud eeltööga korteriomandi seadmise massiliseks läbiviimiseks. Tallinna omandireformiameti maa ja vara tagastamise osakonna juhataja Enno Seliranna sõnul tehti kõigepealt selgeks majade ja korterite arv, mida protsess puudutab (selliseid kortereid on kaugelt üle saja tuhande). Teiseks selgitati korteriomandi seadmise protseduurireeglid ning jõuti järeldusele, et protsessi normaalseks elluviimiseks on vaja seadustikku muuta.
    Praegu on korteriomandi seadmiseks vajalik nõuetekohane inventariseerimisdokumentatsioon. Tallinnas vastavad nõuetele väga vähesed elamufondi inventariseerimisplaanid. Seega on vaja otsustada, kas esmatähtis on elamufondi inventariseerimine või korteriomandi seadmine. «Mõlemat me ei saa, nagu ei saa üheaegselt itta ja läände liikuda,» kinnitab Selirand.
    Väga palju küsimusi on tekitanud nõue, mille kohaselt on korteriomandi seadmine tasuta alles alates 25 korteriga majast. Ametnikel on inimestele väga raske sellist vahetegemist põhjendada ning oleks huvitav teada, kas ka kohus seda aktsepteerib.
    Suur probleem on seoses sellega, et väga paljude majade erastatud korterite ruutmeetrite summa ei võrdu täpselt maja üldpinnaga. Korterite erastamise käigus muudeti Seliranna sõnul seadust neli korda ning esimene ja viimane variant erinevad oluliselt. Iga linnaosa lähtus seadusest, mis hetkel kehtis. Tulemus on väga erinevalt ümardatud korterite suurused.
    Majades, kus arvutused on tehtud täpsusega kaheksa kohta pärast koma, probleeme pole. Mõnes linnaosas piirduti ainult kolme kohaga pärast koma ning nüüd tuleb välja, et korterite summa on näiteks 99,86 protsenti maja üldpinnast.
    Niisugust maja ei saa aga praeguste seaduste kohaselt korteriomandi seadmisel käsitleda.
    Selliseid probleeme on veelgi ning kuni nende lahendamiseni protsess õiget hoogu sisse ei saa.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ignitis kinnitas kõbusa dividendi
Leedu energiaettevõte Ignitis Group kinnitas eile toimunud aktsionäride korralisel üldkoosolekul eelmise aasta teise poolaasta eest aktsionäridele makstava dividendi, selgub börsiteatest.
Leedu energiaettevõte Ignitis Group kinnitas eile toimunud aktsionäride korralisel üldkoosolekul eelmise aasta teise poolaasta eest aktsionäridele makstava dividendi, selgub börsiteatest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Hollandi firma plaanib Pärnusse miljarditehast Riisalo: kui saame neid kuidagi aidata, siis teeme seda
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.