Savisaarlik petturlus

15. september 1998, 00:00

Savisaarlaste totalitaristlikud arusaamad riigi olemusest on läbi aegade väljen-dunud illegaalsetes eriteenistustes, turvafirmades, sissetungides võiladudesse, ?antaa?is ja -- kunagiste parteikaaslaste kinnitusel -- ka sidemetes allilmaga.

Kui mitte katuse pakkumine, siis kirg võõra rahakoti vastu on kogu nende astmelise tulumaksu käsitlus.

Ka keskerakondlane Liina Tõnisson on oma Äripäevas ilmunud kommentaaris (02.09) varjamatult ähvardav. Jutt, et ettevõtjal on kasulik veelgi rohkem maksta, poleks tõsiseltvõetav, kui seda ei saadaks ühemõttelised lisandused: «ettevõtja ei ole ju nii arulage, et paneb mõne tuhande pärast ohtu oma vara ja pere tervise», «sisselöödud aknaklaasid ja mersu katkitorgatud kummid», «arukas lepib ja ei kakle» kuni «ohuni inimeludele» välja. Ühisnimetuseks olevat sel kõigel solidaarsus ja vastastikune abi.

Selline «solidaarsus» kõlab nagu kantpea sõbralik soovitus: »Makske meile ja teiega ei juhtu mitte midagi halba.»

Keskerakond müüb oma astmelise tulumaksu ideed valijale silmnähtavalt alla omahinna. Nad vaikivad maha eelarveaugu, mille nende maksuskaala tekitaks, mistõttu võivad lubada maksukergendust peaaegu kõigile.

Sisuliselt on tegemist petukaubaga, sest riiklike kulude kärpimine on lahendamatus vastuolus nende ilmavaate ja programmiga.

Kõikehõlmav riiklik reguleerimine, hoolekanne ja abirahad, mida nad tegelikult silmas peavad, nõuaks hüppelist maksukoormuse suurenemist. Tõeline taseme näitaja on, et asjaosalised ise eitavad eelarveauku.

Arvutusoskusega on neil suuri probleeme. Ühelt poolt väidetakse, et maksukergendust saab neilt 70% kodanikest, teisalt seda, et kõik kuni 30 000kroonise kuupalgani.

Sisuliselt petturlus on nende puhul lubadused kärpida sotsiaaltoetusi, mida nad mõtlemisvõimelisema seltskonna ees annavad. Pole nad ju julgenud välja käia, missuguseid toetusi ja kui suures ulatuses kärbitakse.

Asja põhiiva pole aga niivõrd neis summades, mida üks või teine tulugrupp rohkem või vähem maksaks, vaid astmelisuse pärssiv mõju majanduslikule initsiatiivile.

Eestis kehtiv ühetaoline maks on sügav sotsiaalne kompromiss, sest rikkad maksavad palju kordi enam, kui riigilt tagasi saavad, kuid neid ei ahistata edukuse eest astmeliselt kasvava maksumääraga.

Keskerakonna ammuse arusaama kohaselt koosneb ühiskond kolmekümnest pankurist ja prügimäeinimestest. Kuidas kolmekümnelt inimeselt võetava tulumaksuga riigieelarve puudujääki katta, Liina Tõnisson ei räägi. Selle asemel lubab ta prisket maksukergendust nii iseenesele kui ka mulle ja teistelegi riigikogu liikmetele. Inimlik, kas pole?

Tõnissoni pakutud majandusajaloo lühikursus näitab, et Keskerakonna majanduse peaideoloog pole oma Rootsi-imetluses kuulnudki selle riigi majanduse sära põhjustest ega kiirest tuhmumisest, kestvast stagnatsioonist, kapitali lahkumisest, devalveerimistest, aastakümnega mitmekordistunud tööpuudusest, langusest riikide SKP ja konkurentsivõime edetabelites.

Maksuastmete kärpimine on Rootsis kõigi majanduspoliitiliste diskussioonide põhiteemasid, ometi peetakse seal radikaalseks nõuet alandada kõrgeimat määra 50 protsendini.

Olgu see meile hoiatuseks, et kord tulumaksuga tehtud rumalused on raskesti heastatavad, sest alati leidub mõni keskerakond, kes teemat halvasti valdavate valijatega manipuleerides seda teha ei lase. Peaksime lahti saama naiivsest usust, et rikka riigi nõrkused on paremad kui vaese tugevad küljed.


Jürgen Ligi on Reformierakonna liige ja riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees. See artikkel on ajendatud Äripäevas ilmunud Liina Tõnissoni kommentaarist «Torge herilasepessa».

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing