Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Turg sõelub elujõulisemad

    Meil on Venemaale müügi katke-mise tõttu tekkinud kümnetesse miljonitesse kroonidesse ulatuv käibevahendite puudujääk, pangaintressid käivad praegu üle jõu, sestap andku riik raha, stabilisatsioonifondis seda niisama seismas küll. Umbes sellist rada pidi käivad Ühinenud Meiereide, kes mõni nädal tagasi eitas «Vene katku» nakkusohtlikkust, ja Võru Juustu mõtted.
    Valitsus ei saa anda järele töötlejate ega tootjate nõudmistele, sest riigi funktsioon ei ole ettevõtluse doteerimine.
    Kriis on õigupoolest ilmselgelt näidanud, et põllumajanduses vanaviisi enam ei saa. Aga põllumees ei aruta, kas jätkata väikeste talude või suurmajapidamistega või lõpetada ebarentaabel tootmine, vaid arvab, et imevitsake on riiklik toetus.
    Põllumajandusele ju häid aegu ei eksisteeri. Kui valab vihma, määndub saak. Kui paistab päike, pole seegi hea, siis viib põud põlluviljad. Seega peab põllumees loomulikuks, et keegi maksab tema tulutu töö kinni. Ja kui riik on kord järele andnud, ei tule nõudmistele enam lõppu.
    Tootjad tahavad lisaks kaitsetollidele, impordi maksustamisele ja otsetoetustele, et riik kehtestaks kokkuostu miinimumhinnad, ei võtaks riigimaksete pealt viivist ja kuulutaks Eesti katastroofipiirkonnaks.
    Stabilisatsioonifondi raha järele käe sirutanud töötlejate idee vastu ei saa tootjadki: piimatöötlejad tahavad, et riik ostaks ära Venemaale müümata jäänud või (mille toore on põllumajandusminister Andres Variku sõnul pärit Uus-Meremaalt).
    Töötleja kasutab raskeid aegu, et lüpsta riiki samamoodi, nagu ta seni on teinud tootjaga. Tegelikult küsib töötleja toetust selleks, et toodangut Venemaale müüa. Kuna aga idanaabri käest on praegu raha raske kätte saada, siis makstes töötlejale peale doteeriksime sisuliselt Vene tarbijat.
    Ka otsetoetuste maksmine tootjaile on osutunud mõttetuks, sest töötlejad on seda kasutanud kokkuostuhindade langetamiseks ja lõppkokkuvõttes jõuab toetusraha ikkagi töötleja taskusse.
    Vaatamata sellele tahab riik maksta tuleval aastal otsetoetusi ligi 100 miljonit krooni rohkem kui tänavu. Sel aastal maksab iga maksumaksja põllumajanduse toetuseks 1000, järgmisel juba 1200 krooni.
    Põllumajandusministeeriumis arvatakse millegipärast, et põllumajandust saab toetuste abil jalule upitada. «Riik aitab seni, kuni põllumajandustootmine muutub konkurentsivõimeliseks muude tootmisharudega,» ütleb ministeeriumi osakonnajuhataja Andres Oopkaup.
    Riigipoolne doteerimine ei paranda konkurentsivõimet, vaid süvendab ebarentaablit tootmist. Milline ettevõte jääb pikemaks ajaks püsima, otsustab turg. Riik peaks laskma elujõulisematel välja selekteeruda.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tartus baaripidamise lõpetanud firma jäi töötajatele võlgu
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.