Astmeline tulumaks nõab veel palju lisatööd

Maksumaksjate meeli erutab juba pikemat aega idee astmelisest tulumaksust. Ühe võimaliku variandi on välja pakkunud näiteks Keskerakond. Praegune proportsionaalne tulumaks -- 26 protsenti tuludelt üle maksuvaba miinimumi -- on kas just armsaks saanud, aga sellega on maksumaksja harjunud.

Umbes aastat kolm oleme märtsis täitnud tuludeklaratsioone, millest arvutab tulumaksu välja maksuamet. Sama võib teha ka maksumaksja ise, niisama huvi pärast. See pole keeruline töö.

Kui tulumaks läheb astmeliseks, muutub tulumaksu arvutus veidi keerulisemaks, mida näitavad ka vaidlused leheveergudel. Alati ei jõuta ühtede ja samade numbriteni. Tuleb möönda, et midagi kaelamurdvat pole ka astmelise tulumaksu arvutamises, sest eeskiri on olemas ja nelja aritmeetika põhitehtega teeb asja ära. Tõenäoliselt maksuamet arvutuste üle vaidlusse ei lasku, vaid arvutab maksu välja ja teeb ettekirjutuse maks ära maksta.

Mis läheb aga tunduvalt keerulisemaks, on riigi tasemel tulumaksulaekumiste prognoosimine. Isegi kui kogutulud oleksid teada, on raske öelda, kuipalju tulumaksu laekub. Senise proportsionaalse tulumaksu puhul on tunduvalt lihtsam. Prognoositud kogutuludest tuleb lahutada tulusaajate arv korda maksuvaba miinimum ja ülejäänud osa läheb 26protsendise maksu alla. (Siin on eeldus, mis praktiliselt on täidetud: tulud ületavad maksuvaba miinimumi.)

Ei ole oluline, kuidas tulu erinevate tulusaajate vahel jaotub, kuna kõik on solidaarselt ühesuguse maksu all. See asjaolu muudab proportsionaalse tulumaksu tunduvalt lihtsamini administreeritavaks.

Astmelise tulumaksu puhul sõltub kokkukogutav tulumaks tugevasti sellest, kuidas tulu tulusaajate vahel jaguneb. Seega on tarvis lisaks teada, mitu inimest saab tulu näiteks 19 001--20 000 krooni, mitu inimest 20 001--21 000 krooni jne, muidu pole laekumisi võimalik leida. Jagunemine tuleb kindlaks määrata vähemalt kord aastas, enne eelarve koostamist. Tõenäoliselt tuleks teha mahukas sotsioloogiline uurimus. Siin ei piisa enam neljast põhitehtest. Ilma uurimuseta on võimalik öelda ainult seda, et mida ühtlasemalt tulu ühiskonnas jaguneb, seda vähem tulumaksu laekub.

Kahte skeemi võrreldes ilmneb, et nende lõikumispunkt on 320 000 krooni aastatulu (siin sees on ka maksuvabad miinimumid), kuus seega 26 667 krooni. Tulumaks sellelt summalt on mõlema skeemi järgi 81 640 krooni, mis teeb keskmiseks maksukoormuseks 25,51 protsenti.

320 000 kroonist suuremate tulude puhul tuleks maksta rohkem tulumaksu. Intuitiivselt tundub, et nii suure tulu saajaid on liiga vähe, seetõttu tekib eelarvesse auk. Kõige parem oleks, kui eelnõu propageerijad korraldaksid usaldusväärse sotsioloogilise uurimuse, siis saaks täpsemini argumenteerida. Astmelise tulumaksu eeliseks on väidetud, et sellest võidaksid väiksepalgalised töötajate grupid -- õpetajad, arstid, uurijad --, kes hakkaksid vähem tulumaksu maksma. Ent kui eelarves on selle koha peal auk, on nokk kinni ja saba samuti.