Infosulg loob korruptiivse börsi

Tallinna väärtpaberibörsil on kuju-nemas trendiks, et tuhanded väike-aktsionärid on sõltuvuses 2--3 suure tegija otsustest. Viimati käis börsil imelik tõmblemine Hansapanga aktsia ümber. Reedel suleti Hansaga kauplemine börsidel kavandatava emissiooni tulemuste selgumiseni. Väidetavasti tagamaks kõikidele turuosalistele võrdne informeeritus. Esmaspäeval avati kauplemine, ent mingit olulist infot ei lisandunud. Väikeinvestorid olid nõutud.

Kui tahame, et Eestis oleks täisväärtuslik börs, peaks kogu informatsioon väikeinvestorile kättesaadav ja avalik olema.

Börs on kauplemiskeskkond, mis peab olema reguleeritud väikeinvestorite huve arvestades. Börs oleks pidanud selle asemel, et sulgeda kauplemine Hansapanga aktsiaga, nõudma pangalt infot. On seda parasjagu nii palju kui on. Selle asemel pannakse kauplemine ja ka info kinni. See jätab väikeinvestorile vaid järelduse -- keegi teab midagi temast enam. Ja kuna seda tema eest varjatakse, on miski korrast ära.

Väiksemate tegijate väiksem võimalus infot saada võrdub väiksema konkurentsivõimega. Süveneb võimalus korruptiivse börsi tekkeks, kus tegusid teeb vaid väike ring. Mida enam selline tendents juurdub, seda enam pettutakse börsis, seda enam lahkub sealt inimesi.

Kauplemise peatamine on õigustatud vaid millegi erakordse puhul. Midagi ei oleks juhtunud, kui Hansapank oleks reedel teatanud, et praegu pretendeerib emissiooni väljaostmisele näiteks 10 investorit, esmaspäeval aga, et nüüd on pakkumisprotsessist huvitatuid välja sõelutud kolm ja edasisest läbirääkimiste käigust teatame börsile jooksvalt. Ja oleks viimasest lubadusest ka kinni pidanud.

On keeruline ja ehk tarbetugi avalikustatavat infot täpselt reglementeerida. Eelkõige peab see olema info, mis võib mõjutada aktsia hinda. On ju väikeaktsionär huvitatud eelkõige sellest, et aktsia hind oleks kõrgem sellest, mis ta oli investeeringu tegemise ajal. Mida rohkem on avalikku teavet, seda suurem on ettevõtte usaldusväärsus. Kui ettevõte tegutseb normaalselt, pole tal midagi varjata. Peaks tekkima ka ühiskondlik norm, et firmad, kes varjavad või ilustavad enda kohta käivaid andmeid, kaotavad usalduse.

Juurutamaks sellist suhtumist on palju tööd aktsionäride ühingul. Samuti peaks Tallinna väärtpaberibörs olema huvitatud sellest, et ettevõtted, kelle aktsiatega tema süsteemis kaubeldakse, oleksid võimalikult soliidsed ja avatud, mitte keerutavad ja infot varjavad. Sellest sõltub ka börsi enda maine. Ehk parafraseerides üht vanasõna -- ütle mulle, missuguste ettevõtetega sel börsil kaubeldakse, ja ma ütlen, mida see börs väärt on.