Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kirjastuste raske leib

16. september 1998, 00:00

Kirjastuste liidu esimehe, Eesti entsüklopeediakirjastuse direktori Tõnu Kogeri sõnul võib juba lähemal ajal oodata mitme kirjastuse ühinemist. Mõned väiksemad võivad tegevuse lõpetada.

«Need, kes Vene riigi lagunedes ruttu rikkaks tahtsid saada, on ilmselt ammu kadunud,» lausub Koger tasakaalukalt. Tema sõnul ei tasu praegu väikese rahaga kirjastamist alustada, sest paari esimese raamatu ebaõnnestumine paneb ettevõtmisele punkti.

Rikkaks kirjastusäriga Tõnu Kogeri väitel ei saa. Ta räägib, et 60 töötajaga entsüklopeediakirjastusel on vaid üks uus kaubabuss, millega veetakse nii raamatuid kui inimesi. Ametiautot pole ei peatoimetajal Ülo Kaevatsil ega Kogeril.

Kuus aastat tagasi alustanud ASi Sinisukk üks omanikke Marie Edala ütleb, et ka tema ei saa ennast jõukaks lugeda. Võrreldes entsüklopeediakirjastusega on Sinisuka halduskulud väikesed, sest kirjastuses on vaid kaheksa töötajat. Tõlgid ja toimetajad töötavad lepinguliselt, nii tuleb odavam, selgitab Edala.

Üsna raskesti läheb nõukogude-aegsete kirjastuste järeltulijatel, ehkki nad võtsid minevikust kaasa nii töökogemused kui sidemed, räägib Koger. Kehvemini läheb ka üksnes ilukirjandusele spetsialiseerunud kirjastustel.

Teistest paremini läheb õpikute ja sõnastike kirjastajatel -- Koolibril, Avital ja TEA kirjastusel. Hästi müüakse Egmonti koomikseid ja filmi- ning muusikatööstuse kangelastele pühendatud sarjasid.

Paremini läheb neil, kes raamatute väljaandmise kõrval muuga tegelevad. Näiteks müüb Sinisuka kirjastus raamatute kõrval mänguasju.

Kasumimarginaal kirjastustes jääb alla kümne protsendi, olles tavapäraselt 2--5%, kõneleb Tõnu Koger. «Mult on küsitud, miks me parem raha pangas ei hoia,» jätkab ta ja vastab, et põhjus on inimeste kutsearmastuses.

Tulemused näitavad paranemise märke. Eelmine aasta oli kirjastustele hea, raamatuid ilmus üle 3500 nimetuse ja kogutiraa? tõusis esmakordselt pärast nõukogude aega 7,3 miljoni eksemplari peale.

Nimetuste arv on Kogeri sõnul kasvanud ka tänavu ja kogutiraa? pole vähenenud. Selle asemel on müüginäitajad tagasi läinud.

Kirjastuse Eesti Raamat peatoimetaja Rein Põderi sõnul valitseb raamatuäris maagiline saja krooni piir -- kallimat raamatut ostetakse vähem.

Huvi raamatute vastu on kahanemas, selle asemele on tulnud televiisori- ja muusikakirg, tõdeb lasteraamatuid väljaandva kirjastuse Tiritamm tegevdirektor Sirje Saimre.

Lasteraamatutest läheb peamiselt Astrid Lindgren. «Seda ostavad kõik kinnisilmi,» sõnab Saimre. Lindgreni kõrval annab Tiritamm välja Eesti kirjanike klassikaks saanud lasteraamatuid ja vanu armsaid muinasjutte. Uusi lasteraamatuid Eesti kirjanike sulest ilmub harva.

Maalehe Raamatu vastutava väljaandja Agu Veetamme väitel on trükikulud sel aastal paarkümmend protsenti tõusnud, sest tiraa?id on vähenenud. Veetamme arvates ei olnud nii kehva aega isegi Eesti krooni algusaegadel. Praegu toetab nädalaleht Maaleht Maalehe Raamatu kirjastust, aga oli aeg, mil kirjastus toetas Maalehte.

Sinisuka kirjastuse omaniku Marie Edala sõnul on hästi, kui raamat esimesel müügiaastal teenib tagasi väljaandmise kulud, edasi peaks ta kasumit tooma.

Mujal maailmas on raamatu müügiaeg poolteist-kaks aastat. Eestis kipub see venima kolme aasta peale.

Käive on kirjastamise juures loid, sest kasum raamatu müügist laekub aegamööda ja see investeeritakse kohe järgmistesse raamatutesse.

«Kirjastustel võib olla suur käive, kuid käiberaha on kinni pooltoodangu all ja laokulud on suured,» räägib 20 miljoni kroonise käibega entsüklopeediakirjastust juhtiv Tõnu Koger. «Raamat läheb laos hoides iga aastaga kallimaks, aga müügihinda peab teinekord alandama.»

Suve lõpus kauplustesse jõudnud «Kama Suutra» ja Dorling Kindersley' «Ema ja lapse» väljaandmise eelarve oli Edala sõnul kokku miljon krooni, millest suurem osa läks litsentside ja trükikulude peale.

Publikumenu ennustada ei oska isegi kogenud kirjastajad, tunnistab Koger.

Ta toob näiteks entsüklopeediakirjastuse välja antud mereleksikoni, millest arvati, et Eesti on mere-äärne riik, küllap paljud ostavad sellise raamatu. Paraku on leksikon seisma jäänud.

Samas on otsakorrale müüdud Avitaga kahasse välja antud 600kroonise kaanehinnaga lasteentsüklopeedia.

Ülimalt hästi on vastu võetud kalli kaanehinnaga «Kama Suutra» ja «Jumalate jäljed». Viimase kahetuhandeline tiraa? on poole aastaga peaaegu läbi müüdud.

Paljud kirjastajad on kulude kokkuhoiuks raamatuid välismaal trükkinud, see ta-sub ära eriti lasteraamatute puhul, mida antakse korraga välja näiteks kümnes keeles ja vahetatakse vaid tekstiosa.

«Iga kord, kui me raamatu hinda teeme, tulevad endal õudusvärinad peale,» tunnistab Edala. «Ainus, kelle pealt kokku hoida on võimalik, on eesti tõlk.»

Kirjastuste juhtide sõnul võib ükskõik kui hea raamatu välja anda, kuid kõige tähtsam on see maha müüa. Tallinnas on viimasel ajal uksed sulgenud mitu raamatukauplust. Kirjastajate arvates ei ole pealinna tekkinud korralikku raamatukauplust, kus iga raamat oleks ostjale kättesaadav ja ta võiks korraks maha istuda, tassi kohvi võtta ja lugemisse süveneda.

Suletud on kesklinnas asunud pedagoogika kauplus ja Võitlev Sõna, mis kuulusid ASile Lidos. Võitlevas Sõnas olid raamatud müüjate taga kõrgel riiulil, lugeja neid ei näinud ja müüja pidi raamatu kätteandmiseks redeliga lae alla ronima.

Lidose juhte Galina ja Tõnu Uusenit ei õnnestunudki leida. Kinnitamata andmetel jäid raamatumüüjad ruumide rendi eest võlgu 250 000 krooni ja teist samapalju kirjastajatele. Täitevamet on vara arestinud, võlgu nõutakse sisse kohtu kaudu.

Hiljuti lõpetati raamatumüük Tihniku tänava Maksimarketis, sest äärelinna toidukaupluses ei tasunud raamatumüük end ära.

Kauplust pidanud firma Petra Siffi juhatuse esimehe Aivar Kivisivi mobiiltelefon oli ajutiselt välja lülitatud. Sinisuka kirjastuse omaniku Marie Edala sõnul on raamatukaupmees neile võlgu 29 000 krooni, tasumata on paari kuu rent Maksimarketile.

Eesti lastekirjanduse teabekeskuse tegevdirektori Andres Jaaksoo sõnul näitab uurimus laste telerivaatamise kohta, et 13aastastest vaatab 76% televiisorit rohkem kui kaks tundi päevas, rohkem kui neli tundi vaatab televiisorit 15% 13aastastest.

Teine rahvusvaheline uurimus tõestas, et eesti lapsed loevad küll soravalt, kuid tihti ei suuda nad teksti mõista, kui seda ei toeta selgitav pildirida.

«Meil on tekkimas uuelaadne kirjaoskamatus,» leiab Jaaksoo. «Ta oskab suurepäraselt arvutit kasutada, kuid ei oska lugeda.»

Balti Meediateabe ASi meediauuringute juht Hanno Kindeli sõnul vaatas täiskasvanud eestlane juulis ühes nädalas 21 tundi televiisorit. Võrreldes aastataguse ajaga on see kolm tundi enam. Oma osa andis televiisori vaadatavuse tõusule vihmane suvi ja jalgpalli MM.

Kõige kauem istusid telerite ees inimesed vanuses 50 kuni 74. Pimedal ja külmal ajal hakatakse telerit rohkem vaatama. Jaanuaris vaatas eestlane nädalas televiisorit keskmiselt 29 tundi.

Hanno Kindel tunnistab, et raamatud ei mahu praegu temagi ellu. Ta ostab kuus paar-kolm õpperaamatut. Muust vallast meeldib Kindelile Lauri Leesi välja antav Europeia sari ja filosoofiline sari Hortus Litterarum.

1. Laps
väljaandja Eesti
Waldorfkoolide Ühendus
postimüügi hind 275 kr

2. Kama Suutra
väljaandja Sinisukk
hind 375 kr

3. Naine, tunne oma keha
väljaandja
Eesti Raamat
hind 269 kr

4. Kunsti lugu(E. H. Gambrich)
väljaandja Avita
hind 695 kr

5. Sündmused, mis vapustasid maailma
väljaandja Maalehe Raamat
hind 125 kr

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing