Lahendused piimatööstuste probleemidele

Põlvas toimunud piima-tootjate ja -töötlejate kohtumise eesmärk oli eelkõige info vahetamine kujunenud olukorrast seoses keerulise situatsiooniga Venemaal ning lahendusvariantide pakkumine. Ühinenud Meiereide esindajad, nõukogu aseesimees Andres Vinni ja varumisdirektor Helmo Hainsoo, selgitasid kohtumisel firmas kujunenud olukorda.

Keskmiselt maksab Ühinenud Meiereid tootjatele ühe kuu varutud piima eest 40 miljonit krooni. Arvestades Eesti siseturu müügi ning läänesuunalise ekspordi tulusid võib probleeme tekkida piimaraha maksmisel umbes 20 miljoni krooni ulatuses. Sellele summale on olemas konkreetne toodanguline kate Ühinenud Meiereide ladudes ning selle riiklik realiseerimine oleks kõige kiirem lahendusvariant tootjate abistamiseks.

Ühinenud Meiereid tegeleb ka teiste võimalike lahenduste otsimisega, et tootjatele maksta õigeaegselt piimaraha. Üheks lahendusteeks, mille alusel ollakse valmis alustama läbirääkimisi, on ettepanek valitsusele osta reservfondi Ühinenud Meiereide ladudesse Eesti tooraine baasil toodetav või kohustusega see teatud aja möödudes tagasi osta.

Millistest allikatest riik selliseks abivahendiks raha leiab, ei ole ettevõtte määrata. Väljapakutud stabilisatsioonifond on ainult üks võimalikest variantidest.

Probleemide peamiseks põhjuseks on ikkagi Venemaale ja Ukrainasse suunatud ekspordi äralangemine.

Samuti ei ole võimalik turustada kõiki piimatooteid teistele välisturgudele, sest Eesti riigiga sõlmitud vabakaubanduslepingud Euroopas ei hõlma põllumajandussaaduste müüki.

Äripäevas («Piimahiiud makseraskustes 14.09) trükitud fakt 180 miljoni krooni käibevahendite puudumise kohta on kahjuks eksitav viga ning Ühinenud Meiereide esindajad pole midagi sellist kunagi väitnud.