Piimatooted uputavad ladusid
Riik ei kiirusta piimatöösturite abistamisega

16. september 1998, 00:00

Rahandusminister Mart Opmanni sõnul pole valitsus piimatööstuste rahapuudusega seonduvat ametlikult arutanud. «Siiski ei välista ma võimalust, et kui veendume riigi abi vajalikkuses, on võimalik eraldada neile raha ja osta kaup riigireservi,» rääkis Opmann.

Valitsuse reservfondist ei saa Opmanni sõnul piimatööstustele raha eraldada, sest seal on aasta lõpuni vaid 10 miljonit krooni. «See on aga liiga väike summa ja abivajajad läheksid selle jagamisel riidu,» lisas ta. Seetõttu võib Opmanni sõnul siiski kõne alla tulla reservfondi miljonite kasutamine.

Võru Juust tegi esmaspäeval valitsusele ettepaneku, et see ostaks ettevõttelt 600 tonni võid riigireservi või annaks juustuvabrikule kuueks kuuks 20 miljonit krooni krediiti.

Praegu saab ettevõte piimatootjatele maksta vaid 10 protsenti augusti piimarahadest, 20 miljonit vajaks ettevõte piimatootjatele maksmiseks aasta lõpuni.

ASi Võru Juust nõukogu esimehe Ando Hageli sõnul pangalaen lahendusena kõne alla ei tule, sest 15--16protsendilised laenuintressid on ettevõttele üle jõu käivad.

Ühinenud Meiereid pole küll saatnud valitusele sellesisulist kirja, kuid pakkus põllumajandusministrile olukorra ühe lahendusena võimaluse osta ettevõtte ladudes seisev või riigireservi tingimusel, et Ühinenud Meiereid selle hiljem tagasi ostab. Täna kohtub Ühinenud Meiereide juhtkond hansapankuritega, et leida võimalus lühiajalise krediidi saamiseks.

Ühinenud Meiereidesse kuuluva ASi Põlva Piim peadirektor Kalev Kreegipuu kinnitas, et Ühinenud Meiereid pakub riigireservi kohalikust piimast toodetud võid. Uus-Meremaalt töötlemiseks sissetoodud või on Kreegipuu sõnul hollandlastele müüdud.

Põlva Piima ladudes seisab praegu üle 500 tonni võid, iga päev lisandub sinna veel 10 tonni.

Ühinenud Meiereid vajaks kriisist väljatulemiseks ühe kuu piimaraha, mis on umbes 40 miljonit krooni.

Küsimusele, kas ettevõtte ei näinud oma äriplaanis ette Vene turu võimalikku ärakukkumist, vastas Ando Hagel, et ettevõttel pole olnud pärast erastamist aega end muudele turgudele sisse süüa. Praegu ekspordib Võru Juust 70 protsenti toodangust, peamiselt Moskvasse ja Peterburi.

Kui ettevõttel on turg, siis püütakse sealt ikka maksimum võtta, põhjendas Ühinenud Meiereide varumisdirektor Helmo Hainsoo Vene turu suurt osakaalu. «Turu nii järsku ärakukkumist ei suuda küll keegi ette näha,» lisas ta.

Küsimusele, kas Ühinenud Meiereid on pankrotieelses seisus, vastas Kalev Kreegipuu, et praegu tehakse ettevõttes kriisiprogramme, mitte pankrotiprogramme. Ka Ando Hagel Võru Juustust kinnitas, et juustutööstus pole pankrotis, sest kõik arved peale piimarahade on õigeaegselt makstud.

Ühinenud Meiereidel on maksta laene 180 miljoni krooni eest, Võru Juustul tasuda 25 miljonit krooni käibekrediiti ning 4 miljonit krooni laenu Investeerimispangale.

Ühinenud Meiereid on seisanud oma Pärnu kombinaadi ja eksporditsehhide töö ning saatnud sundpuhkusele umbes 300 inimest. Võru Juust lõpetab oktoobris Pärnumaalt piima varumise ja ostab ka septembris vähem piima kokku, töötajaid sundpuhkusele ettevõte veel saatnud pole.

Ühinenud Meiereide juhtkonnalt ei olnud eile võimalik olukorra kohta kommentaari saada, sest nad viibisid koolitusel.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing