Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Hansapangast Hansabanken?

17. september 1998, 00:00

Ennustada on neetult raske, sest rahvusvaheline rahakriis on Eesti pangaturu segi paisanud. Veel mõned aastad tagasi ennustas skandaalne pangandustegelane Olari Taal, et lähemas tulevikus juhib Eesti pangaturgu Hoiupank, siis tuleb tükk tühja maad, siis Hansapank, siis jälle tükk tühja maad, siis rahvakunstiansamblid.

Tänane olukord on sootuks teine. Hoiupanka enam ei ole ja Hansapank on libisemas suurte Skandinaavia pankade kätte. Rahvakunstiansambliteks peetud Ühispank peab kinnitamata andmetel liitumisläbirääkimisi MeritaNordbankeniga.

Rootsi Swedbanki peavad asjatundjad kõige tõenäolisemaks Hansapanga suuromanikuks. Swedbank, eraisikute teenindamisele keskendunud Rootsi hoiupank, on omandanud juba 30protsendilise osaluse Hansapangas. Tegelikult tähendab nii suur osalus seda, et võim pangas on nende käes.

Mõned nädalad tagasi ostis Swedbank osaluse ühes Norra pangas ja sõlmis Norra pangaga strateegilise koostöö lepingu.

Skandinaviska Eskilda Banken (SEB) on oma esindajate väitel omandanud 10protsendilise osaluse Hansapangas. Aktsiaraamatus SEBil osalust polegi. Ekspertide hinnangul on aga neil juba ligi 18% pangast.

Hansapanga kavandatava emissiooni omandamisel saaks Swedbank üle 40protsendilise osaluse, SEB praeguses seisus üle 30. Mõlemad võimalused võivad tähendada praeguse Hansapanga hävimist ja Hansabankeni sündi.

Samuti on võimalus, et MeritaNordbanken kui suurim Skandinaavia pank omandab Hansapanga emissiooni, leiavad analüütikud. Praegu on MeritaNordbankenil koos klientidega ligi 34protsendiline osalus Hansapangas. Emissiooni omandamisel oleks MeritaNordbankenil üle poole pangast ning tegemist oleks juba ülevõetud pangaga.

Siiski ei ole tänaseni teada, kes on MeritaNordbankeni klientide taga. Pangaturul leviva versiooni kohaselt on MeritaNordbankeni üheks suuremaks kliendiks SEB. SEB ise eitab seda.

Hansapanga analüütik Mart Tõevere möönab, et strateegilise partneri valiku finaalis on kolm Skandinaavia panka. Swedbank ja SEB on oma huvi ilmutanud. Kes on kolmas, seda ei avalikus-tata. Tõenäoliselt on see saladuslik kolmas MeritaNordbanken.

«See oleks suhteliselt loogiline, MeritaNordbanken on oma kohalolekut siin rõhutanud,» lausub Ühispanga ettevõtete panganduse osakonna juht Margus Kangro.

Kuna praegu on kõik kolm pretendenti pangas aktsionäridena esindatud, siis panga täielikuks ülevõtmiseks on vaja, et üks neist teeks teistele pakkumuse aktsiad ära müüa. Sellise pakkumuse võib teha Swedbank, kelle positsioon on tugevaim -- suurim osalus pangas ja esindatus nõukogus. Ostes aktsiaid suurematelt aktsionäridelt ning seejärel ka väikeaktsionäridelt, saabki Swedbank kontrolli alla kogu panga.

Hansapanga käes on juba praegu pool Eesti jae- ja korporatiivpangandusturust ning suurem osa väärtpaberivahendusturust. Pärast ülevõtmist on loogiline, et ta saab veel suurema turuosa, kuna Swedbank aga võib siia raha tuua, et laene anda.

Ülevõtmisega kaasneb tõenäoliselt börsilt äratulek -- tekibki uus Rootsi kapitalil põhinev pank. Hansapanga väikeaktsionäridele tähendab ühe suure investori tulek suuremat riski, sest nii Eesti kui ka Rootsi seaduste kohaselt ei pea ettevõtte ülevõtja väikeaktsionäridelt nende osalust välja ostma.

Sama skeem võib toimuda hiljem ka Ühispangaga. Väidetavalt on Ühispanga vastu huvi ilmutanud SEB ja MeritaNordbanken. Prognoositakse, et juba poole aasta pärast pole Hansapanka börsil ning Ühispank on samas seisus, kus Hansapank praegu, s.o ülevõtu eel.

Hansapank Eesti peadirektor Indrek Neivelt tunnistab, et tema hinnangul on viie aasta pärast Euroopas umbes 25 panka järele jäänud. «Swedbank ostab Hansapanga, keegi ?veitsi pank ostab äkki Swedbanki ja nii see läheb,» prognoosib Neivelt.

Hansapanga asutajad on juba müünud oma aktsiaid. Üks neist, Finest Hotel Groupi tegevdirektor Toomas Sildmäe on loobunud temale firmade kaudu kuulunud 38 700 aktsiast.

«Tegelikult on asi selles, et mul oli üks suurem laenuleping, mis on nüüd lõppenud või kohe-kohe lõppemas,» nendib Sildmäe.

«On iga investori enda asi, kas müüa aktsiaid või mitte,» lausub Sildmäe. Ta väidab, et ei Swedbank ega SEB pole tema poole pöördunud ettepanekuga aktsiaid müüa.

«Ma ei oska ka kommenteerida, kas nad on Hansapanga mõne teise asutaja poole ettepanekuga pöördunud,» kinnitab Sildmäe.

Ka Andres Saame, üks Hansapanga asutajaist, on enamikust talle kuuluvatest aktsiatest loobunud.

Täna peab Hansapanga nõukogu koosolekut. Kõigi eelduste kohaselt arutatakse seal strateegilise partneri valikut ning seda, kellele 14 miljonit uut aktsiat müüakse.

Hoiupanga pikaaegne juht ja strateeg, praegune siseminister Olari Taal valgustab Swedbanki tegevuse tagamaid. Ta ütles 14. septembril riigikogu liikmete küsimustele vastates:

«Küllalt tõenäoline skeem oli järgmine.

  • Esiteks, 1997. aasta lõpus oli Hansapangal plaanis teha omakapitali laiendamiseks emissioon, aga turutingimuste tõttu jäi see ära. Kapitalipuudus oli põhjuseks, miks alustati kiireid läbirääkimisi Hoiupangaga. Hoiupanga uue juhtkonna vastuseisu tõttu jäi rahulikul teel liitumine ära. Varakevadeks oli Hansapank seisus, kus kerkis päevakorda kiire kapitali laiendamine. Lihtsaim variant oli suunatud emissioon ühele investorile, kelleks tõenäoliselt oli SEB.
  • Teiseks, Hoiupanga-Hansapanga liitumine lähimas või keskmises tulevikus oli väga tõenäone.
  • Kolmandaks, Swedbank, olles blokeeritud 19,9protsendisele osalusele Hoiupangas, ei saanud riskida olukorraga, kus ühinenud pangas osutub ta äkki väiksemaks aktsionäriks kui tema põhikonkurent Rootsis SEB. See oleks tähendanud tema püha Baltimere strateegia krahhi või kohutavalt kõrge hinna maksmist SEBile domineerivast positsioonist loobumise eest ühendatud pangas.
  • Neljandaks, jäi üle organiseerida kiire Hoiupanga liitmine, mille tulemusena Hansapanga kapitalivajadus lükkub mõneks ajaks edasi.
  • Viiendaks, liitumise põhjus langes iseenesest kätte. See oli Daiwa laenu esimese tähtaja lõppemine.
  • Kuuendaks, Daiwa laenu lõpetamisega oli vaja näidata otsustavat tegutsemist, sest muidu poleks võimalik vastu võtta samaaegset otsust koheseks pankade liitmiseks.
  • Seitsmendaks, mõne nädalaga oli nõukogule selge, et on astutud ämbrisse ehk aktsiate tagasiostmisel on rikutud seadust. Õigustamaks võimalikku seaduserikkumist, käidi välja eetilise käitumise kaart. Asjade seis oli neile selge algusest peale ja ka optsiooni andmine Daiwale oli neil teada ammu enne otsuse tegemist 28. aprillil.
  • Kaheksandaks, langes börs koomaseisundi piirile, mis võimaldas soovijatel Eesti ettevõtete aktsiaid imeodavalt kokku osta. Nüüd ollaksegi vanas vastasseisus -- Swedbank ja SEB -- olulise eduseisuga Swedbankile.
  • Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    06. December 2011, 19:34
    Otsi:

    Ava täpsem otsing