Katedraal kõigutab riiki ja majandust

17. september 1998, 00:00

Tallinna linnavalitsuse omandireformiameti juhataja Vladimir Viies tõstab Nevski katedraali vähemalt sajaleheküljelise toimiku lauale ning ütleb, et Nevski katedraal on ainus õigeusu kirik, mis jääb riigile. See tekitab väga suuri pingeid kirikuringkondades ning Eesti sise- ja välispoliitikas, lisab ta murelikul ilmel.

«Nüüd tuleb riigil teha raske otsus, millisele õigeusu kirikule ta oma seadusandliku aktiga katedraali kasutada annab.

Viies selgitab, et praegu kasutab Nevski katedraali Aleksander Nevski kogudus, kes allub Moskva patriarhaadi õigeusu kirikule. Tähtsamate pühade puhul soovib katedraali kasutada Konstantinoopoli patriarhaadile alluv Eesti apostlik õigeusu kirik (EAÕK).

Eri patriarhaatidele kuuluvad kirikud on omavahel suures tülis pärast seda, kui siseministeeriumi usuasjade talitus Konstantinoopolile alluva EAÕKi iseseisva kirikuna registreeris.

Siseministeeriumi usuasjade osakonna juhataja Ilmo Au ütleb, et peapiiskop Korneliuse juhitav kirik ei ole end registreerinud, kuigi ta pidi kiriku seadustama juba 1993. aasta detsembris. Au lisab, et ametlikult ei ole siseministeeriumile esitatud ka kiriku põhikirja ning seega ei ole Moskva patriarhaadile alluv õigeusu kirik juriidiline isik.

Viies ütleb, et kui katedraali saab rendile Konstantinoopolile alluv õigeusu kirik, tuleb Moskvast kohe tagasilöök ja surve Eesti poliitikutele ning suurettevõtjatele. Vastupidist otsust tehes seisab Eesti riik silmitsi 57 Konstantinoopoli alluvuses oleva koguduse ja nende pahameelega.

Eesti apostliku õigeusu kiriku sinodi II sekretär Henn Tosso räägib, et vaidlus katedraali omandiküsimuste üle on kestnud aastaid. «Pakkusime sel suvel kohtuvälist lahendit, mis oleks rahuldanud Tallinna linna, Korneliuse juhitavat kirikut ja meid, kuid lahendi pakkumine ebaõnnestus. Peapiiskop Kornelius saatis omandireformiameti juhatajale Vladimir Viiesele ähvarduskirja ja linnavalitsus tühistas oma otsuse, kuigi olime kokkuleppe juba allkirjastanud,» kõneleb Tosso. Ta lisab, et tüli põhjused on pigem poliitilised ja materiaalsed.

«Ei ole saladus, et Nevski katedraal on väga rikas, sest katedraalile tehtavad annetussummad on suured. Teisalt on nii Venemaa välis- kui majandusminister öelnud, et soodsa lahendi korral Korneliuse kiriku kasuks sõlmitakse kohe Eesti-Vene piirilepe,» märgib Tosso.

Endine siseminister Robert Lepikson ütleb, et kirikutüli otsest kahju Eesti majandusele ei tee, kuid kaudsed mõjutused on olemas. «Mul on kahju, et see tüli ära ei lõpe,» nendib Lepikson. Küsimus peaks ju selge olema, kes katedraali enda kasutusse saab, sest õigusjärgne omanik on seadustatud EAÕK, lisab ta.

Ka Alexela Oili tegevdirektor Heiti Hääl ütleb, et soovib, et kaks kirikut kokkuleppele jõuaksid.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing