Ministrid ei näe Venemaa kriisile kiiret leevendust

17. september 1998, 00:00

Majandusminister Jaak Leimann, rahandusminister Mart Opmann ja põllumajandusminister Andres Varik kutsusid eile toiduainetetööstuste ja -tootjate esindajad kokku arutama teid väljapääsuks Venemaa kriisiga tekkinud olukorrast.

Jaak Leimann ütles BNSile, et valitsusel on olukorrast olemas teatud ülevaade, kuid see muutub pidevalt. Tema sõnul ei ole valitsusel kuskilt raha ettevõtete abistamiseks võtta ja ka stabilisatsioonifondi vahendeid ei tohi kergekäeliselt raisata.

Samas ütles Leimann, et kui olukord Venemaal muutub veel hullemaks, vaatab valitsus vastavalt vajadusele ümber riigieelarve.

Põllumajandusminister Andres Varik pakkus võimaliku leevendusena ettevõtete käibevahendite puudusele riigimaksude ja kevadkülvi tagasimaksete ajatamise.

Põllumajandusministeeriumi pressiesindaja Kai Marani sõnul nägid ministrid võimalust osta tööstuste ladudes seisev või ja juust riigireservi vaid juhul, kui kehtestataks tollid. «Täna ütlesid ministrid või riigireservi ostmise võimalusest ära, sest pole selge selle otstarbekus,» lisas pressiesindaja.

ASi Ühinenud Meiereid nõukogu esimees Enn Sokk ütles, et piimamehed soovitasid valitsusel sõlmida kokkuleppeid Venemaa suurte importijatega nagu näiteks Gazprom, et meie toiduainetööstused saaksid teha bartertehinguid.

«Arvame, et valitsusel on selle kaliibri firmadega lihtsam kokkuleppele saada,» lisas Sokk.

Piimaliit soovitas valitsusel saavutada ELiga kokkulepe Eesti võikvoodi suurendamiseks 1000 tonni aastas järgmise kolme aasta jooksul. «Siis oleks meil Vene turu kõrval alternatiiv Euroopa turuna,» ütles Enn Sokk.

Lisaks neile ettepanekutele soovisid piimamehed stabilisatsioonifondist 120 miljonit krooni, sest selle summa eest on ladudes kinni eksportvõid ja juustu.

Soku sõnul ei saanud ettevõtjad ühelegi nõudmisele selget vastust. Samas nõustus Sokk väitega, et stabilisatsioonifondist raha küsimine poleks hea lahendus, sest piimatööstuste eeskujul võivad ka teised raskustesse sattunud ettevõtted hakata sealt raha küsima.

Paljassaare kalatööstuse peadirektor Jaan Jalakas ütles, et kalaettevõtted ei küsi valitsuselt raha.

«Pakkusime välja, et va-litsus organiseeriks kalatoodete toiduabina saatmise Venemaale ja garanteeriks meile selle eest tasumise,» rääkis Jalakas.

Kalaliitu kuuluval 13 kalatööstusel on Venemaal kokku raha kinni 134 miljonit ja Ukrainas 58 miljonit krooni, ladudes seisab kaupa 141 miljoni krooni väärtuses.

Rakvere lihakombinaadi juhatuse esimees Peeter Maspanov leidis, et valitsus peaks kiiresti alustama Venemaaga läbirääkimisi topelttollide kaotamiseks.

«Praegu on selleks soodne hetk, sest Venemaal on nälg,» lisas Rakvere kombinaadi juht.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing