Emissiooni venimine ei mõjuta Hansapanka

Talinvest Suprema Väärtpaberite ASi analüütik Martin Laur lausus, et praeguses üldises depressiivses olukorras ei mängi paar kuud raha laekumisel olulist rolli ja panga majandustegevusele kriitilist mõju ei avalda. «Hansapanga laenuportfell ei ole juba mõnda aega oluliselt suurenenud ja midagi ei juhtu kui see veel mõnda aega niimoodi püsib.»

HF Kapitali analüütik Mairi Tonsiver lausus, et mida kiiremini Hansapank omakapitali suurendada suudab seda parem, sest praegune omakapitali tase ei võimalda välismaalt raha juurde saada. Panga arengu seisukohalt oleks seda parem, mida kiiremini raha omakapitali juurde tuleb ja lühiajaliselt pidurdab viivitus panga kasvu, kuid pikaajalises perspektiivis ei ole sellel olulist mõju, lisas Tonsiver.

Hansapanga finantsdirektor Erkki Raasuke lausus, et emissiooni edasilükkumine Hansapanga majandustegevust ei mõjuta. «Kui me saaksime selle raha täna, ei tähendaks see seda, et me mingid laenukraanid lahti keerame. Arvestada tuleb üldist majanduskeskkonda,» märkis ta. Raasukese sõnul on lühiajalist kapitalivajadust võimalik rahuldada allutatud laenudega. Panga omakapital on praegu 2,5 miljardit krooni.

Euroopa rekonstruktsiooni- ja arengupanga 10 mln Saksa marga suurune allutatud laen ei paranda Hansapanga suurust arvestades oluliselt omakapitali seisu. Järgmise aasta juulini on EBRD-l õigus teha panga juhatusele ülesandeks kokku kutsuda aktsionäride üldkoosolek, kus aktsionäridele tehakse ettepanek konverteerida EBRD antud 35 mln DEMi suurune allutatud laen aktsiakapitaliks. Konverteerimise hind on 95% aktsia sulgemishindade keskmisest EBRD teatele eelnenud 30 börsipäeva jooksul.

Kuna Hansapanga lähimal konkurendil Ühispangal on kapitali adekvaatsusega samuti probleeme, ei saa ka nemad välislaene sisse võtta. Juhul kui Ühispangal oleks kapitali adekvaatsus oluliselt parem, saaks ta praeguses olukorras parematel tingimustel laenude väljastamisega Hansapangalt kliente üle meelitada.