Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Rootsi taas heaoluriik

18. september 1998, 00:00

Perssoni trumbiks on lubadus suunata riigieelarve ülejääk tervishoiu, hariduse ja pensionite finantseerimiseks, mis toestaks aastaid kadestatud, kuid mõranema hakanud Rootsi heaoluriigi mudelit.

Valitsuse viimaste aastate kokkuhoiupoliitika suure eelarvedefitsiidi alandamiseks pole möödunud jälgi jätmata. 1990. aastate alguse rikkaim Põhjala riik on tulult ühe elaniku kohta alla jäänud nii Taanile, Norrale kui Soomele.

1994. a 45% valijate toetusega võimule tulnud SDP pooldajate hulk on langenud 36,1 protsendile, millest ei piisa tugeva enamusvalitsuse moodustamiseks.

Poliitiline instinkt sunnib Perssonit liitu otsima vasakjõududega, lubama suuremaid riiklikke toetusi ja kindlamat heaolusüsteemi ilma madalamate maksude ning selge suunavõtuta Euroopa ühisrahale.

Endiste kommunistide toetajaskond on viimastest valimistest alates kahekordistunud ja 12--14 protsendiga on vasakpartei nüüd Rootsi suuruselt kolmas partei.

See tähendaks Rootsi distantseerumist Euroopa Liidust, uute töökohtade loomist riigi rahaga ning ohtu riigifinantsidele.Vastasseis EMU-le jätkaks krooni nõrgestamist. Iga protsent, mille võrra kroon nõrgeneb, suurendab riigi 1400 mld Rootsi krooni suurust võlga 3--5 miljardit krooni.

Teisalt kõneleb Perssonis 1990. a keskel rahandusministrina saadud kogemus, mil Rootsi eelarvedefitsiit ületas 12% SKTst ning töötus kasvas. Persson on vihjanud, et eelistaks liitu keskpartei ja liberaalidega. Kui see parlamendis enamust ei anna, pole välistatud koostöö ka kristlike demokraatidega.

Ainukese parteina on SDP välistanud koostöö suurima opositsioonipartei moderaatidega, kes eesotsas Carl Bildtiga on valimisloosungiks seadnud 80 miljardi Rootsi krooni eest maksukärpeid ning kiire ühinemise Euroopa rahaliiduga.

Seda sõnumit on aga raske müüa riigis, kus avalik sektor annab tööd enam kui 30 protsendile töövõimelisest elanikkonnast ning tulumaksu tasutakse innukalt.

«Carl Bildt oleks suurepärane Uuenenud Tööpartei poliitik Suurbritannias või demokraat USAs, kuid Rootsi pole valmis seda laadi rohtu neelama,» ütles üks poliitikavaatleja. Selline suhtumine on SDP võimul hoidnud 1936. a saadik üheksaaastase erandiga.

Samuti mäletatakse Bildti peaministrina, kes 1992. a tõstis intressimäärad krooni kaitseks 500 protsendile.

Viimaste aastate madal inflatsioon, eelarve ülejääk ja aeglaselt vähenev tööpuudus on rootslastes taastanud usu, et tugev majandus ning hällist hauani tagatud heaolu teineteist ei välista. REUTERS-TT-FT-ÄP

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 19:03
Otsi:

Ava täpsem otsing