Õppelaenuga ettevõtteid ei aita

21. september 1998, 00:00

Peaministriga kohtunud pankade ja suurtootjate esindajad leidsid, et kii-resti tuleb välja töötada abinõud Vene turu kadumise tõttu kahju kannatanud ettevõtete probleemide lahendamiseks. Valitsus kaalub võimalust garanteerida tootmis- ja töötlemisettevõtetele antavaid krediite.

Riik ei peaks hakkama kandma ettevõtja tururiske.

Pankadele on muidugi soodne, kui laenamise riskid on võimalikult väikesed. «Küsisime peaministrilt, kas valitsus ja maksumaksja oleksid nõus neid riske jagama. Nad lubasid mõelda,» ütleb reedeses Postimehes Hansapank-Eesti peadirektor Indrek Neivelt. Äripäev maksumaksjana sellega ei nõustu.

Kui riik hakkab garandiks, võivad pangad rahuga raha käibevahenditevaevas ettevõtetele vahendada. Ei pea eriti pead vaevama, mis juhtub ei-tulnd-välja-variandi puhul. Skeem nagu õppelaenul. Iseasi, miks firmade kooliraha peab riik maksma.

Võib vastu väita, et mittetoetamise korral tuleb riigil õige pea hakata maksma pankrotistunud ettevõtete töötajaile valuraha. Krediit aga ei välista pankrotti.

Koos esimeste tagasilöökidega on valitsus, pangad ja ettevõtjad hakanud oma seniseid seisukohti ja vaateid ümber hindama. Hansapank kutsus alles mõni aeg tagasi inimesi ja ettevõtteid üles säästlikkusele ning rääkis laenutegevuse karmistamisest ja sellest, et edaspidi rahastatakse ainult häid äriprojekte. Riigi garantii puhul on pank nõus oma missiooni mõneks ajaks peatama.

Möödunud sügisel Eesti panku tabanud finantskriisi üheks põhjuseks peeti raha kergekäelist väljalaenamist. Raha oli palju, see oli odav ja nii halvenes laenuprojektide kvaliteet. Pangad teist korda rehale astuda ei soovi, vaid arvavad, et riik võiks seda teha nende eest.

Küsitav on, kui usaldusväärne on üldse raha andmine ettevõtetele, kes kriisi alguses suurisui kinnitasid, et Venemaa sündmused neid ei mõjuta, mõne aja pärast aga lokku lööma hakkasid. Võimäed piimatöötlejate ladudes on igasügisene nähtus, Venemaa kriisi kontekstis tõlgendatakse seda aga kui katastroofi.

Rubla devalveerimine tõi ettevõtete juhtimis- ja tururiskide maandamise vead teravalt välja.

Kui nüüd riik maksab apsakad kinni, minnakse Vene turu normaliseerumisel sinna veel suurema hooga ja järgmine pauk võib tulla sellevõrra suurem. Igasuguse ebameeldiva protsessi edasilükkamine toob selle hiljem veel karmimana tagasi.

Riigi garantiiga õppelaen jäägu aga siiski õppurite, mitte ettevõtjate pärusmaaks.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 19:04
Otsi:

Ava täpsem otsing