Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Valgevene troostitu kogemus

21. september 1998, 00:00

Venemaal, mille pangandus ja rahasüsteem on sattunud suurtesse raskustesse, on oht libastuda Valgevene rajale, kus valuutal on neli eri vahetuskurssi ning pangandussektor on range riikliku kontrolli all.

Ametlik valuuta on Valgevene rubla -- rahvakeeles zait?ik (üherublase järgi) --mis on SRÜ nõrgemaid. Tegelikult hinnatakse kõike USA dollarites -- et Valgevene rubla peaaegu iga päev nõrgeneb, tuleb aluseks võtta stabiilne valuuta.

Hindu muudetakse 10 päeva järel, tõstes neid korraga tasemele, mis tasakaalustaks hiljem kahjumi kursi langusest. Tavakodanikule on hinnad kord ülikõrged, kord talutavad, kuid odavad mitte kunagi. Palka tõstetakse 2--3 korda aastas, kuid inflatsioon on 60%. Väga järsud muutused välistab hinnakontroll.

Valuutadel on kolm kurssi, mille määrab Valgevene rahvuspank. Ametlik kurss on Valgevene ettevõtetele siseriiklikeks arveldusteks. Teiseks on vahetuspunktide kurss ja kolmandaks börsikurss, mis arvestab Moskva börsi noteeringuid Valgevene rublale. Lisaks on veel musta turu ehk käestvahetajate kurss.

Presidendi ukaasiga on keelatud Valgevene rubla ülekanded Balti riikidest, Moskvast, Poolast, kus toimuvat rubla «pesu» (tegelik põhjus oli vahetuskursside suur erinevus).

Kurss langeb, rahamasinad töötavad täistuuridel -- teisel poolaastal peaks trükipressi alt ringlusse jõudma veel 16 triljonit Valgevene rubla.

Perspektiiv on troostitu, riigil puudub võimalus üle minna stabiilsele valuutale, sest puudub valuutareserv. Rahvusvahelised finantsasutused on laenud külmutanud.

Poolteist aastat tagasi soovis Valgevene oma rubla siduda Vene rublaga. Plaan jäi soiku, kuid Vene finantskriis pole Valgevenet mõjutamata jätnud. Kui Vene kriisi algul oli 1 USD = 66 000 Valgevene rubla, siis septembri algul langes kurss valuutabörsil 230 000--260 000 rublale dollarist.

Rahvuspanga kontrolli all on ka Valgevene 30 panka, mille likviidsus ei sõltu niivõrd tegevuse edukusest kui riigi hoiakust.

Esimese grupi moodustavad riiklikud või poolriiklikud pangad, mille kapital pärineb NSVLi ajast. Siit ka nende tugevus, sest Valgevenes ei tohi riiklik pank põhja minna. Pangad säilitavad stabiilsuse sellega, et ei osuta kõiki teenuseid ega anna laenu.

Teises grupis on erapangad, mille operatsioone ja teenuseid on rohkem, kuid puudub riigi soosing. Maksuameti reidid teevad hellaks ning valeinfo erapankade pankrotistumisest rikub mainet.

Kolmandas grupis on nõrgad pangad, mille seas on ka varem kindlat tööstusharu teenindanud riiklikud pangad. Paar aastat tagasi oli Valgevenes veel 16 panka, kuid rubla kursiuperpallid ja riigi pangapoliitika sundisid need oma tegevuse lõpetama.

Vene rubla krahh on raskustesse paisanud ka Venemaa pangandussüsteemi ja rublapressid on vajaliku likviidsuse lisamiseks valmis.

Süvenevad reformivastased meeleolud, kaalutakse rubla konverteeritavuse piiramist. Kahe naabri mõtteviisis on arvestatavaid paralleele.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 19:04
Otsi:

Ava täpsem otsing