Laupäev 25. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Vene kriisi hind meile: 365 miljonit krooni

21. september 1998, 00:00

Ühe USA Jamestowni fondi analüütiku arvamuse kohaselt viis Venemaa kriisini eriline olukord, kus raha asemel pöörlesid majanduses kaubad.

Selle nn virtuaalse majanduse orgi otsa sattus ka AS Norma, mis ei saanud turvavööde eest enam raha, vaid virtuaalset raha -- autosid. Kuna Eestis pole Ladadega suurt midagi peale hakata, pidi Norma looma Venemaale autode turustusketi ja kulutama selleks reaalset raha. Norma kokkupuude virtuaalse majandusega kulges normaalselt, kuni Vene majandus tõsisesse kriisi sattus.

Sarnaselt Normaga on Venemaalt raha kättesaamisega jännis tuhandeid lääne ettevõtteid. Vene riigi koguvõlg ulatub 1,6 triljoni kroonini. See on 20 000 korda suurem summa kui on Normal saamata jäänud AvtoVazilt.

Peale Norma on Eestis sadu ettevõtteid, kes ajasid võimsa idanaabriga veel mõned kuud tagasi tulusat äri. Kasumeid mõõdeti miljonites kroonides, töötajate palku tõsteti, liisinguga osteti uusi uhkeid sõidukeid...

Tänaseks paistab edu läbi olevat. Vähemalt mõneks kuuks. Kes nii kaua kannatab ja Venemaa majanduspoliitilise tagasisammu üle elab, võib rikkaks saada, arvab Forekspanga juhatuse esimees Ivar Lukk.

Mustema stsenaariumi kohaselt kukuvad paljud tööstusfirmad kokku. Esmase löögi alla on sattunud toiduainetöösturid. Kõik suuremad kala­, liha­ ja piimafirmad on kümnetest miljonitest kroonidest ilma.

Toiduainefirmade arvates oleks ainus pääsetee riiklik toetus. Võib-olla toetab riik toiduainetööstusi, kuid siis hakkavad ka teiste valdkondade firmad oma nõudma ja näpu asemel võetakse terve käsi.

Igal asjal on kaks otsa. Suurfirmade hääbumise tagajärjed oleks ettekujutamatud. Häviksid kõik suurtest sõltuvad väiksemad tegijad, börs langeks, intressid tõuseksid, tootmine väheneks, makse laekuks vähem, välismaalaste usaldus Eesti vastu kaoks ning tagatipuks võiks Eesti Ekspressi ajakirjaniku Sulev Vedleri ilukirjanduslik lugu tõeks saada -- Uue Maailma meediamagnaat Rupert Murdock ostaks Eesti Vabariigi sandikopikate eest endale.

Peaministri majandusnõunik Heido Vitsur on aru saanud lonkava Venemaa tugevalt negatiivsest mõjust Eesti majandusele. Möödunud nädalal kohtus peaminister Mart Siimann Hansapanga ja Ühispanga esindajatega, et välja töötada riiklikke toetusabinõusid. Vitsur on kinnitanud, et kui segadused Venemaal kolme kuu jooksul ei lõpe, on kaubavahetust idanaabriga võimatu ülal pidada.

Peaministri teine majandusnõunik Aare Järvan arvab, et nii riik kui ka ettevõtted elavad kriisi kenasti üle. «Ma arvan, et 300 miljonit krooni on suhteliselt adekvaatne arv,» analüüsib Järvan Vene kriisi põhjustatud kaotusi. Ta leiab, et osa tekkinud kahjudest on ajutised, sest pooltele probleemidele leitakse lahendus kahe-kolme kuu jooksul.

Suurettevõtete juhid ei ole sõltumatu eksperdiga päris ühel meelel.

Eesti kaubandus-tööstuskoja küsitluse kohaselt mõjutab kriis oluliselt igat kuuendat Eesti eksportijat. Ka börsiettevõtetest on iga kuues kriisi tõttu kahjumis.

Farmaatsiatehast juhtima pandud ekspankur Arno Kaseniit on tõelise katsumuse ees. Kohe pärast tema ametisse astumist kukkus rubla kurss ning viimanegi lootus kasumit saada kadus. Peamiselt idaturule orienteeritud ravimitootja kavatseb kokkuhoiu nimel koondada neljandas kvartalis ligi kolmandiku töötajatest.

Kaseniidu sõnul pole Venemaa hulgifirmadel raha, et kauba eest maksta. Seetõttu on suur osa kaubavahetusest seiskunud. Me ei saa midagi muud ette võtta kui karmistada müügitingimusi, seletab ta. Müügitingimuste karmistudes väheneb aga müük veelgi.

Ehkki Kaseniit hindab Vene krii-si põhjustatud võimalikku käibe kaotust 25 miljonile kroonile, usub ta firma säilimisse. «Koostöös Läti ravimitootja Grindeksiga oleme mingil määral kaitstud, sest sellel ettevõttel on rohkem võimalusi tungida teistele turgudele,» ütleb ta, hääles lootusenoot.

Senini Eesti majanduse lipulaevadena tuntud pangad hindavad kahju enam kui 100 miljonile kroonile, Hansapank kandis kahjumisse ligi 60 miljonit krooni, Forekspank hindab Venemaa allakäigust tingitud potentsiaalse kahju 50 miljonile kroonile.

Forekspanga juhatuse esimees Ivar Lukk ütleb, et Venemaa mõju Eestile lõpeb alles siis, kui Eesti riigipiir ulatub Hiina müürini. Suurim probleem on, kuidas hinnatakse olukorda välismaal, jätkab ta tõsinedes. Raha, mida meil hetkel hädasti tarvis oleks, tõmmatakse ruttu tagasi, sest keegi ei julge siinses majanduskeskkonnas riske võtta, seletab pankur. Kaheksa kuu seisuga on Forekspank miinuses, oleme pidanud kärpima eelarvet ja kulusid, kurdab Lukk Venemaa sündmuste negatiivset mõju.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 19:04
Otsi:

Ava täpsem otsing