Korteri juurdeehitusel arvesta maja kaasomanikega

23. september 1998, 00:00

Viimasel ajal on populaarsust võit-mas korteri juurdeehitus kas pööningu, keldri või muude hoones asuvate ruumide arvel. Samas on enamikus mitmekorruselistes majades eluruumide või mitteeluruumide omanikering lai ja nimetatud kaasomanike õigustega tuleb arvestada.

Asjaõigusseaduse (AÕS) kohaselt valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja vastavalt kokkuleppele või kaasomanike enamuse otsusele. Kaasomandis oleva asja majandusliku otstarbe muutmine peab toimuma kaasomanike kokkuleppel.

Juhul kui kaasomanike nõusolekut ei ole ja näiteks korter on oluliselt ümber ehitatud, siis on sellega kahju kannatanud teistel kaasomanikel õigus nõuda tekkinud kahju hüvitamist.

Kahju võib seisneda selles, et ümberehitus raskendab kaasomanikel oluliselt ühiste mõtteliste osade majandamist -- näiteks kui on takistatud juurdepääs tehnovõrkudele.

Korteriomanduse seadus (KoS) ja selle rakendussätted sätestavad korteriomandi, samuti reaalosadeks jaotatud ja vallasasjana tsiviilkäibes olevale ehitusele (erastatud elu- või mitteeluruum) uue reaalosa tekkimise juurdeehitamisel.

Korteriomand on kinnisasi ja tekib kinnistusraamatusse kandmisega. Korteriomand koosneb kolmest elemendist: reaalosast (ehituslikult tegelikkuses piiritletud omaette kasutust võimaldav eluruum/mitteeluruum- korter) ja mõttelistest osadest (korteri suurusele vastav mõtteline osa elamust ning elamualusest ja seda teenindavast maatükist).

Korteriomanditeks jaotatud kinnisasjale võib teha juurdeehituse, mis võib olla uute korteriomandite tekkimise aluseks kõigi seniste korteriomandite omanike kokkuleppe alusel. Samuti võib erastatud eluruumina/mitteeluruumina (korter) käibes olevale ehitisele, mis on vallasasi, juurdeehituse kaudu tekitada uue reaalosa kõigi seniste reaalosade omanike kokkuleppe alusel.

Uue korteriomandi kinnistamiseks on vaja notariaalselt tõestatud kinnistamisavaldust, milles näidatakse seniste korteriomandite mõtteliste osade muutmise ulatus ja uue korteriomandi kohta käivad andmed vastavalt KoSis sätestatule.

Selline täpsustatud regulatsioon peaks garanteerima juurdeehitamisel kaasomanike õiguste arvestamise. Juriidiliste võtete abil on võimalik nendele sätetele tuginedes seada korteriühistu nimele korteriomand ning sellega tagada ühistu majandamine. See tähendab, et (juurdehitatud) korteri omanikuks on korteriühistu, kellel on korteriomandi kui kinnisasja peale võimalik hüpoteegi seadmise teel saada krediiti.

Korteriomand -- seniste korteriomanike mõtteliste osade suuruse muutus.
Korter -- reaalosade omanike mõtteliste osade muutus.

Korteriomand -- uue korteriomandi reaalosa.
Korter -- uue reaalosa suurus. Uue reaalosa juurde kuuluv mõttelise osa suurus.

Korteriomand -- isik, kellele võõrandatakse juurdeehitatav korteriomand.
Korter -- isik, kellele võõrandatakse reaaolsa ehitamise õigus või juurdeehitatav reaalosa pärast selle valmimist. Keda volitatakse tegema juurdeehitusega seotud toiminguid.

NB! Allkirjad kokkuleppel peavad olema notariaalselt tõestatud.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing