Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Lühiuudised

23. september 1998, 00:00

Valitsuse eile kinnitatud abipakett näeb idaturu kaotuse tõttu käibevahendite puuduses vaevlevate ettevõtete abistamiseks ette umbes 300 miljoni kroonist rahasüsti läbi laenude tagamise või laovarude ostmise.

Seni pole veel otsustatud, kumb variant käiku läheb, teatas eile õhtul peaministri majandusnõunik Heido Vitsur. Millist varianti kasutatakse, sõltub läbirääkimistest pankadega, lisas Vitsur.

Peamiselt kavatseb riik aidata ettevõtteid maksude ajatamise ja intressikoorma leevendamisega, ütles Vitsur. Iga juhtumit vaadeldakse tema sõnul erinevalt.

Tulumaksu maksjad saavad taotleda maksude vähendamist nullini, lisas ta. BNS

Peaministri majandusnõuniku Aare Järvani hinnangul katkestaks Läti Eesti ja Leedu toodete impordile piiranguid seades ühepoolselt kehtiva vabakaubanduslepingu.

«See poleks mitte lepingu tingimuste rikkumine, vaid selle ühepoolne katkestamine,» ütles Järvan.

Lepingu katkestamine oleks Järvani sõnul halb signaal nii Läti liitumisprotsessile Euroopa Liidu kui Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO), millega liitumiskõnelused on Lätil esimese Balti riigina lõpusirgel. BNS

Ministeeriumid saavutasid tuleva aasta riigieelarves 2% kulude vähendamise peamiselt jooksvate majandus- ja halduskulude kärpimisega.

Keskkonnaministeerium saavutas kulude kokkuhoiu mitmesuguste majanduskulude vähendamisega, ütles minister Villu Reiljan teisipäeval ajakirjanikele.

«Vaatasime igasugu remondid üle ja sealt korjasime need miljonid kokku,» märkis Reiljan.

Teede- ja sideminister Raivo Vare ütles, et ministeerium kärpis valdavalt jooksvaid kulusid. «Lähtusime põhimõttest, et investeeringuid ei puuduta,» nentis minister . BNS

Erastamisjärgus olev riigile kuuluv AS Kunda Tehased sai eelmisel aastal 13,547 miljonit krooni kahjumit, selgub riigile kuuluvate ettevõtete mullusest aruandest.

AS Kunda Tehased haldab riigi 49,9% osalust tsemenditootjas AS Kunda Nordic Tsement.

Esmaspäeval kuulutas erastamisagentuur välja Kunda Tehaste transpordiosakonna varade ehk mitme raudteelõigu müügi üheetapilisel eelläbirääkimistega pakkumisel. Pakkumiste esitamise lõpptähtaeg on 15. oktoober.

Kohe pärast Kunda Tehaste varade erastamist paneb EEA müüki ka Kunda Tehastele kuuluvad 20 protsenti Kunda Nordic Tsemendi riigiaktsiatest.

Kunda Nordic Tsemendi riigiaktsiad on finantskohustuste katteks deponeeritud maailmapanka.

Kunda Nordic Tsemendi aktsiatest kuulub Atlas-Nordic Cement Ltd Oy-le 30,3, IFC-le 10,5, NEFCO-le 5,3 ja Finnfundile neli protsenti. BNS

Euroopa Liit (EL) eraldas Phare programmi raames Eestile järgmiseks aastaks kolm miljonit eküüd struktuurivahendite kasutamise ettevalmistamiseks.

Ettevalmistusperioodi tulemusena peab Eesti olema aastaks 2000 valmis lülituma Euroopa Liidu Phare põllumajanduse ja maaelu edendamise ning strukturaalsete muudatuste rahastamise projektidesse.

Ettevalmistusprogrammi hakkab juhtima rahandusministeeriumi juures moodustatav eraldi koordineerimisüksus.

1,5 miljonit eküüd Phare rahast eraldatakse põllumajandus- ja majandusministeeriumile kahe maaelu ja põllumajandusalase pilootprojekti ettevalmistamiseks.

Teine pool jagatakse teede- ja sideministeeriumi ning keskonnaministeeriumi vahel. BNS

Riigikogu võttis teisipäeval vastu seadusemuudatuse, millega maksuhaldurilt võeti õigus trahve määrata.

Keskerakonna algatatud maksukorralduse seaduse ja haldusõigusrikkumise seadustiku muutmise seadusega anti trahvide määramine halduskohtu pädevusse.

Keskfraktsiooni liige Liina Tõnisson ütles, et trahvimise õigus maksuinspektoril pole kooskõlas põhiseadusega.

Trahvimäärad jätab 1. jaanuaril jõustuv seadusemuudatus samaks.

Seadus kiideti heaks 51 poolthäälega. BNS

Valitsus arvas teisipäeval riigivara registrist välja seni riigile kuuluva kolmandiku kaubandusettevõtte Estimpeks aktsiatest, mis võimaldab need erastada.

Riigil pole majandusminister Jaak Leimanni sõnul vaja säilitada vähemusosalust üheski tavalises ettevõttes. Estimpeks tulnuks tavalise kaubandusfirmana erastada esimeste hulgas, ütles ta.

Riigil on Estimpeksis säilinud 32,3% osalus, mille saab pärast aktsiate riigivararegistrist välja arvamist müüa.

Estimpeksi aktsiad tuleb Leimanni sõnul müüa esimesel võimalusel ja ükskõik millise hinna eest, et saada lahti osalusest firmas, mis kehvasti töötab.

Mullu mais müüs erastamisagentuur 51% Estimpeksi aktsiatest eelläbirääkimistega konkursi tulemusel 83 mln krooni eest Beeta Investile. BNS

Venemaalt Balti riikidesse võetavad telefonikõned kallinevad oktoobrist veel poolteist korda.

Eestisse, Lätisse ja Leetu helistamise kõneminut hakkab automaatvalimise puhul maksma 1. oktoobrist kella 8--20 üheksa rubla, kella 20--8 öösel kuus rubla ning puhke- ja pidupäevadel 4 rubla ja 50 kopikat, teatas Vene telekommunikatsioonifirma Rostelekom.

Septembris on kõneminuti hinnad veel vastavalt 6 ja 4 ning 3 rubla.

Rostelekom tõstab 1. oktoobrist kõigi rahvusvaheliste telefonikõnede hindu, kusjuures hinnatõus on piirkonniti erinev. BNS

Ühispanga juhatus otsustas teisipäeval tühistada varasema otsuse siduda õppelaen Saksa margaga.

Uutel vormidel hakatakse laenulepinguid sõlmima alates neljapäevast, ütles Ühispanga laenuarendusosakonna juhataja Erlike Kumar.

Üliõpilased, kes on juba sel sügisel vormistanud Ühispangas õppelaenu, võivad oma lepingut muuta alates 28. septembrist, lisas Kumar.

Laenuarendusosakonna juhataja sõnul tingis Saksa margaga seotuse tühistamise põhimõte, et õppuri jaoks oleks laenutingimused kõigis kolmes õppelaenu väljastavas pangas võrdsed.

Eelmisel nädalal tuli ilmsiks, et Ühispank on sel aastal sõlminud rahandusministeeriumiga lepingu, mille kohaselt seob pank õppelaenu krooni devalveerimise riski eest kaitsmiseks Saksa margaga. BNS

Valitsus kiitis eile põhimõtteliselt heaks raudteetegevust reguleeriva seaduseelnõu, mille puudumine on seni takistanud Eesti Raudtee erastamise alustamist.

Valitsuses tekitasid enim vaidlusi raudteeseaduses sätestatud rahastamise ning raudteed kontrolliva institutsiooni nime küsimused, ütles teede- ja sideminister Raivo Vare. Ka tekitas Vare sõnul küsimusi haldusõigusrikkumiste probleemistik.

Vare selgitas, et raudteeseaduse eelnõu annab raudtee kui infrastruktuuri kontrollifunktsioonid raudteeametile. Osa ministreid leidsid, et ameti nime ei ole sobilik kasutada.

Vaidlus nime üle on Vare sõnul pigem poliitiline, mitte sisuline. «Peaasi, et loodaks riiklik reguleeriv organ,» nentis ta BNS

Riiklik uudisteagentuur ETA lõpetas mullu ametlikult kinnitatud andmetel 2,085 mln kroonise kahjumiga.

Seni on ETA keeldunud oma täpseid majandustulemusi avalikustamast.

Rahandusministeerium, mille haldusalasse ETA kuulub, hindas uudisteagentuuri eelmise aasta tegevust mitterahuldavaks, selgub valitsusele esitatud riigiosalusega äriühingute majandustegevuse ülevaatest.

ETA tuludest andis möödunud aastal info müük vaid 35,1%, fotode müük 2,3 ja kommunaalteenuste edasimüük üheksa protsenti.

Valdava enamuse -- 43,8 % tuludest -- sai ETA Tallinna kesklinnas asuva ja Ajakirjandusmajana tuntud hoone ruumide rendist.

ETA peadirektori Neeme Brusi sõnul loodab ETA maja eest saada 40 mln krooni. BNS

Möödunud reedel avas AS Pärnu Keegliklubi Pärnu südalinnas 6 rajaga mängusaal, millesse investeeriti 12 miljonit krooni.

Keeglisaali tasuvusaeg on Eesti oludes 5-6 aastat. Pärnu keegliklubi juhatuse esimees Robert Mirzojevile ja veel neljal eraisikust omanikul on kavas sama hoone teisele ja kolmandale korrusele rajada õllerestoran. Keegliklubi omanike hulka kuuluvad ka kunagine Pärnu KEKi ja EKE juhataja Jaan Kabin ja omaaegne toiduainetööstuse minister Aksel Treiman,

Mullu suvel avas Mirzojev koos ettevõtjate Toomas ja Ülo Hage ning Valdek Kauritiga 12rajalise mängusaali Pirital. Tänavu peaks valmis saama 12 rajaga mängusaal Tallinnas Paldiski maanteel. ÄP

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing