Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tallinna linnavalitsus eirab maavanema korraldust
Tagastatud reservmaade turuväärtus võib ulatuda 600 000 kroonini. Ebaseaduslikele tagastamiskorraldustele kirjutas alla omandireformiameti juhataja esimene asetäitja Peeter Rahnel. Rahneli sõnul annavad ametnikud hinnangu maareformiseaduse järgi, mis lubab reservmaid tagastada. «Kui eri ametkonnad on eri seisukohtadel, annab täisselguse kohus,» märkis Rahnel.
Reservmaad tagastati õigustatud subjektile Saima-Sirje Sepale. Sepa sõnul hakkas ta vanaisale kuuluvaid maid tagasi taotlema juba 1992. a ning sel suvel tehti lõpuks teda rõõmustav otsus. Sepp lisas, et üks reservmaa ääres elav naaber on riigisekretär Uno Veeringu vend Harri Veering, kes esitas vahetult pärast tagastamiskorraldust halduskohtusse kaebuse, milles palub linnavalitsuse korralduse tühistamist ühe reservmaa tagastamise osas.
Pirita halduskogu esimees Toivo Tootsen ütles, et on eraldi olemas Tallinna linnavolikogu määrus 1997. aastast, mille järgi on Pirital reservmaade tagastamine keelatud. Ametnik, kes soovitab reservmaadest ilma jäänud Pirita linnaosa elanikul abi saamiseks kohtu poole pöörduda, ei sobi oma ametikohale, lisas Tootsen.
Tallinna omandireformiameti juhataja Vladimir Viiese sõnul valmistati antud kahe reservmaa tagastamisprojektid ette ajal, mil tema oli puhkusele minemas, ning samal ajal puhkasid ka paljud teised spetsialistid. Viies lisas, et omandireformiamet on teinud linnavalitsusele ettepaneku korraldused tühistada, kuid linnavalitsus on keeldunud seda tegemast.
Pirita halduskogu liige Robert Vill ütles, et Pirita linnaosas kuulub üldjuhul 600m² põhikruntide juurde veel 600m² reservmaa, mida krundi omanikud on aastakümneid aiamaa ja viljapuuaiana kasutanud. Vill lisas, et Pirita linnaosas tuleb lugeda nii põhikrunt kui ka seni kasutatud reservmaa hoonete teenindamiseks vajalikuks maaks ja õigusjärgsele omanikule tuleb maa kompenseerida.
«Tegelikkuses tagastatakse reservmaad endistele omanikele, kes püüavad need suure raha eest senistele maakasutajatele maha müüa.» Pirita linnaosas jääb maa ruutmeetri hind 500--1050 krooni vahemikku. «Eks ruutmeetri üüratu hind ole üks peamisi seaduserikkumise põhjusi,» oletas Vill.
Toivo Tootsen lisas, et esitas üleeile linnapea Ivi Eenmaale kirjaliku arupärimise. «Soovin arupärimise kaudu teada saada, miks linnavalitsus volikogu määrust ei täida ning kuipalju on üldse olnud ebaseaduslikke reservmaade tagastamisi Pirital,» ütles Tootsen. «Ma ei suuda mõista, kuidas linnavalitsus ei täida maavanema korraldust. Maavanemal on ju järelevalve õigus,» lausus Tootsen.