Turvasüsteemi ehitamine algab projekteerimisest

23. september 1998, 00:00

Ideaaljuhul ei lähe turvasüsteemi kuna-gi tarvis, kui aga tarvidus tekib, peab see olema olemas ja töökorras. Näiteks Estonia lava põlengu avastas automaatne tulehäire süsteem. Väikeste kontorite ja eluruumide korral on tüüpiline, et turvasüsteem meenub alles sissekolimisel. Suurema ehituse tellija mure on teistsugune -- ei ole ettekujutust, missugust turvasüsteemi vajatakse.

Kompleksne turvasüsteem valvab ehitise perimeetrit, jälgib territooriumil ja siseruumides toimuvat, korraldab personali läbipääsu ustest, annab häiret tulekahjuohu korral, vajadusel käivitab automaatsed kustutussüsteemid, jälgib külaliste sissepääsu, hõlmab hoones hädaabi kutsumist võimaldava sisetelefonide süsteemi jne.

Iga objekti vajadusi kirjeldab lähteülesanne. Keskmise firma büroos saab olulise paika panna paaril leheküljel. Suurte ehitiste korral on lähteülesande koostamine pikk protsess ning eeldab lõppkasutaja ja turvaspetsialistide usalduslikku koostööd.

Esmasel hinnapakkumisel saab tellija ettekujutuse hinnast, mida ta oma soovide realiseerimiseks peab kulutama. Igapäevane on olukord, kus tellija soovib mitmeid lisaseadmeid, aga pärast hinnapakkumist peab neid kalliks ja loobub.

Algetapis piisab lähtematerjaliks üldisest hoone kirjeldusest, plaanidest ja oma võimalike erisoovide esitamisest. Pärast pakkumiste arutelu, kus võiks osaleda ka mõni erapooletu spetsialist, on aeg valida firma, kellega koostöös koostada turvakontseptsioon ja kellelt tellida turvasüsteemide projekt.

Projekteerimise kulud on kuni 5% kogu süsteemi maksumusest. Projekt tuleks tellida sellele valdkonnale spetsialiseerunud firmast, kes arvestab oma eelnevaid kogemusi ja abistab ka kontseptsiooni väljatöötamisel.

Enamik elektriala projekteerimisfirmasid pakub ka turvasüsteemiprojekte, mille järgi siiski head süsteemi ehitada ei saa. Vastasel juhul peab hinnapakkumise võitja koostama uue projekti -- kokkuvõttes suurenevad kulutused ja kannatab tellija rahakott. Valminud projekt või osa sellest on lähteülesandeks järgmise pakkumisvooru korraldamiseks.

Projekti valmimise järel võib korraldada hinnapakkumise teise vooru. Lühinägelik oleks seda mitte teha ja tellida töö esimeses voorus kõige odavamaks osutunud pakkujalt. Erinevalt esimesest voorust peaksid laekuvad pakkumised olema tehnilise lahenduse osas lähedased ja hästi võrreldavad. Mida täpsem on projekt, seda paremini saab hinnata ka laekuvaid pakkumisi.

Turvasüsteemi hilisema ümberehitamisega kaasnevad alati mingid kulud, samal ajal ei tohi seda tegemata jätta, sest puudulik süsteem on peaaegu sama hea mis puuduv süsteem. Täiendused on aja jooksul paratamatud ja seda eeskätt ehituslikest või hoone kasutusotstarbelistest muudatustest tulenevalt.

Algul on võimalik kindlasti kulusid vähendada ja piirduda osalise lahendusega.

  • Kindlasti teostada kaablivedu täismahus, see ei ole väga kulukas. Kui hoone on valmis, ei ole lisakaableid lihtne paigaldada. Hea oleks kohe paigaldada ka reservkaablid, et süsteemi laiendamine oleks võimalik.
  • Kindlasti paigaldada valve ja tulehäire keskseadmed ja andurid ning ühendada need valvefirmaga
  • Mõnel juhul saab oodata videoseadmete ostmisega.
  • Vahel saab oodata mõningate valveandurite paigaldamisega ruumidesse, mida kohe kasutusele ei võeta.
  • Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    06. December 2011, 19:34
    Otsi:

    Ava täpsem otsing