Faktooring leevendab rahamuret

24. september 1998, 00:00

Eestis vajaks faktooringu abi hädasti Norma, kes on jännis oma kauba eest raha kättesaamisega Venemaalt. Faktooring võimaldaks Normal keskenduda rohkem oma põhitegevusele -- turvavööde tootmisele ning maandaks riske, mis on seotud raha kättesaamisega AvtoVAZilt.

Kahjuks Norma praegu faktooringu abi kasutada ei saa, tunnistab faktooringu turuliidri Hansa Capitali faktooringu juhataja Kalle Kiikske. Kõik Vene pangad on katkestanud faktooringlepete sõlmimise. Venemaa asemel pakub Kiikske ettevõtetele soodsaid faktooringutingimusi kaupade ekspordil lääneriikidesse.

Kiikske sõnul on faktooring esmatähtis just väikestele ja keskmistele kasvavatele ettevõtetele, kellel äritegevuse kasv sunnib hankima lisavahendeid ning tegelema rohkem ostjatega. Konkurents sunnib lisaks kvaliteetsele kaubale pakkuma ka soodsaid maksetingimusi ja -tähtaegu. Faktooringufirma ehk faktor saab maksetähtaega venitada 60--90 päevani. Kauba müüja saab niiviisi vabanenud käibevahendeid juba uute tehingute tarbeks kasutada. Faktooringulimiidid väiksematele ettevõtetele algavad 200 000 kroonist.

Ettevõtjatele võib see teenus esmapilgul kallis tunduda. Kuni 18protsendised faktooringu intressimäärad on peaaegu võrdsed lühiajaliste pangalaenude intressidega. Intressikulule lisandub laenulepingu vormistamisega sarnane lepingutasu ning iga arve faktoorimisel sümboolne arve käsitlustasu (keskmiselt 60--100 krooni). Seega ei erine faktooringteenuse hind palju pankade poolt pakutava käibelaenu hinnast.

Ühtlasi jälgib faktor müüja laekumisi ja aitab rahavoogude planeerimisele kulutatavat aega kokku hoida.

Faktooringu intress ei ole sugugi hingemattev, leiab Nike spordivarustust maale toova ASi Jalajälg tegevdirektor Anti Kalle. Tema kasutab faktooringut kauba eest raha kättesaamiseks.

Kalle hinnangul saab arenev firma faktooringult saadavate rahasüstidega kiireid hüppeid teha. Pikemate tähtaegade andmine tekitab ostjates huvi edaspidigi rohkem kaupa ostma tulla.

Faktooring on Kalle sõnul kasulik lisafinantseerimise võimalus ka seetõttu, et tänu maksetähtaegadest kinnipidavatele klientidele nõustus laenuandja limiiti võrreldes arvelduskrediidiga kaks korda suurendama. Arvelduskrediiti on raskem saada, sest seda võetakse tavalise laenuna, kus arvestatakse ainult sinu enda riske, tõdeb Kalle.

Kalle toob välja ka kasutatavad nipid, mis faktooringu tunduvalt paindlikumaks teevad. Kui kliendile on antud 60päevane maksetähtaeg, aga endal ei ole kohe raha vaja, siis ei tasu arvet faktorile kohe saata, vaid näiteks 15 päeva pärast. «Sellega säästad 15 päeva intressikulu,» selgitab ta.

ASi Rademar juhatuse liige Margus Juksar maksab faktooringufirmale saadud kauba eest. Ma ei pea sellist tasumisviisi ebamugavamaks, kinnitab Juksar. Ta möönab, et faktoriga suhtlemine distsiplineerib palju tugevamini ning maksetähtaegadest naljalt üle minna ei saa.

«Kui on vajadus tähtaega edasi lükata, oleks müüjaga otse kergem kokkuleppele saada. Faktoriga aga seda võimalust nii lihtsalt ei ole,» räägib Juksar.

Kalle Kiikske kirjeldab faktori poolt võlglastelt raha nõudmise viise, need piirduvad meeldetuletuste ja hoiatustega. Nuiaga firmajuhi ette vehkima ei minda.

«Sellega me rikuksime ka müüja ja ostja omavahelised suhted ära,» põhjendab ta.

Tegelikult on enamik faktooringulepinguid sõlmitud tingimusega, et pangal on õigus müüjalt raha tagasi nõuda. Forekspanga faktooringuprojekti juht Tiit Karu räägib, et selline vajadus on praegu üles kerkinud Venemaale kinni jäänud raha tõttu. Karu toob näiteks kalatööstusettevõtted ning väidab, et praegu veel üritatakse oodata ning teha kõik võimalik, enne kui müüja käest raha küsima hakatakse.

Kes aga Venemaal kõrvetada saanuna rohkem lääne turgu otsivad, saavad Kalle Kiikske sõnul faktooringufirmalt soodustingimusi. Teiseks aitab faktor sealsete potentsiaalsete partnerite tausta uurida ning kogu turu regulatsiooni selgitada.

Selle vastu on kõrgendatud huvi meie suurematel ettevõtetel, kes Euroopa mõistes on siiski tillukesed ning ei saa oma tingimusi ostjatele dikteerima hakata, räägib Kiikske.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing