Lühiuudised

Artikkel

- Uudised
- 23. september 1998 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Lühiuudised
Balti riigid peaksid senisest rohkem rõhku panema koostööle, et veenda oma ühise atraktiivsusega Venemaad kolme uue sadama ehitamise mõttetuses Leningradi oblastisse, ütles akadeemik Mihhail Bron?tein.
Eile Tallinnas alanud rahvusvahelisel transiidikonverentsil «Balti mere sadamate tulevik» osalenud Bron?tein lausus, et kui venelased peaksid ehitama kolm uut sadamat, siis läheb see Balti riikidele kümneid miljardeid dollareid kallimaks maksma kui omavaheline koostöö.
Kuigi täna konverentsil osavõtjate poolt vastu võetav deklaratsioon kutsub Balti mere sadamaid mõistlikule koostööle, pole transiidialase konkurentsi tõttu kartelli-laadsed kokkulepped võimalikud, ütles teede- ja sideminister Raivo Vare.
Nõukogude Liidu ekspordi tippaastal 1988 veeti Balti sadamatest välja 90 miljonit tonni kaupa. Tänavu, kui Venemaa toodab poole vähem kui toonane Nõukogude Liit, veetakse Baltimaade kaudu ligi 97 miljonit tonni. ÄP
Eesti pangad on suurendanud augustis laenamist ettevõtetele, laenukäive suurenes juuliga võrreldes 5,4 protsenti.
Pankade poolt äriühingutele väljastatud laenud moodustasid augusti lõpu seisuga 15,455 miljardit krooni, mis on 1,2 protsenti rohkem kui juuli lõpus. Võrreldes aasta algusega on äriühingute laenuportfell kasvanud 23,3 protsenti.
Enim on laene väljastanud Hansapank -- 6,287 miljardit krooni. Ühispanga kliendid võlgnevad augusti lõpu seisuga 5,722 miljardit krooni ning Forekspanga eraettevõtetest kliendid 602,2 miljonit krooni. BNS
Riigikogus eile arutlusel olnud otsuse eelnõu, mille kohaselt luuakse Maapanga pankrotti uurima hakkav erikomisjon, saab kõige varem vastu võtta alles oktoobris.
Põhiseaduskomisjon määras parandusettepanekute esitamise tähtajaks 28. septembri, mis tähendab, et järgmise nädala täiskogu istungi päevakorda juhatus eelnõu enam panna ei saa.
Eile jätkasid riigikogu liikmed väitlust Maapanga krahhi süüdlaste üle, ükski erakond ei ole põhimõtteliselt erikomisjoni loomise vastu astunud. BNS
Eesti Energia müüs tänavu augustis 347,8 gigavatt-tundi elektrienergiat.
Eelmise aasta augustiga võrreldes on energiamüük peamiselt ekspordi vähenemise tõttu langenud 13,8 protsenti.
Tänavu kaheksa kuuga on ettevõte müünud 3856,1 gigavatt-tundi elektrit, mis on 13 protsenti vähem kui mullu sama ajaga.
Selle aasta kaheksa kuu elektrimüügi vähenemise tingis ekspordi vähenemine, ütles Eesti Energia pressiesindaja.
Kui kaheksa kuu eksport Lätisse oli mullu 156 gigavatt-tundi, siis sellel aastal oli see sama ajaga ainult 95,7 gigavatt-tundi.
Suured sajud Lätis võimaldasid neil toota elektrit hüdrojaamades ja vähendada ostu mujalt, sealhulgas Eesti Energialt. BNS
Ühispanga asepresidendi Janek Mäggi sõnul ei plaani Ühispank praeguses turusituatsioonis aktsiakapitali laiendamist.
«Täna me otseselt omakapitali juurde ei vaja, seetõttu lähiajal Ühispank aktsiakapitali laiendamist ei kavatse,» ütles Mäggi.
Mäggi sõnul otsustatakse võimalik aktsiaemissioon panga arenguperspektiividest lähtuvalt, mis omakorda sõltub majanduskeskkonna kujunemisest.
«Emissiooni korraldamine tuleb päevakorda siis, kui näeme, et Ühispank vajab täiendavat omakapitali,» märkis Mäggi.
Ühispanga peadirektor Lembit Kitter ütles Postimehele, et pole välistatud aktsiaemissioon välisinvestoritele GDRide vormis, millega pank laiendas kevadel aktsiakapitali 710 miljoni krooni võrra. BNS
Reformierakond taotleb kahe aasta jooksul kriitikat pälvinud ettevõtluse tulude maksuvabastuse eelnõu menetlemise jätkamist, lootuses, et see muutunud majandussituatsioonis tunnustust leiab.
«Loodame eelnõu sügise jooksul uuesti saali tuua,» ütles Reformierakonna peasekretär Heiki Kranich.
Eelnõu, mis vabastaks ettevõtete investeeringud tulumaksust, on riigikogu menetluses alates 1996. aastast. Selle teine lugemine katkestati sama aasta sügisel.
Kranich märkis, et majanduse stabiilseks arenguks ja tööpuuduse kasvu ärahoidmiseks oleks ettevõtetele tulumaksusoodustuste tegemine parim võimalus. BNS
Teisipäeval valitsuses kinnitatud abipakett Venemaa kriisi tõttu raskustesse sattunud firmadele otsest valitsuse-poolset rahalist abi ei sisalda.
Peaminister Mart Siimann ütles eile, et valitsuse istungil oli kõne all võimalus, et riik võib äärmisel juhul osaliselt tagada pankadest firmadele antavaid käibetoetuslaene, kuid mingit otsust vastu ei võetud.
«See idee on veel väga toores ja vajab enne põhjalikku kaalumist,» ütles ta.
Siimann kinnitas, et valitsus ei kavatse hättasattunud ettevõtete toetamiseks kasutada majanduse stabilisatsioonifondi vahendeid.
«Valitsus otsustas stabilisatsioonifondi vahendite kasutamist mitte arutada,» ütles Siimann. «See raha võib tulla kasutusele alles siis, kui on tegemist tõelise kriisiga.» BNS
Hansapanga intressitoodete diileri Maivi Hansoni sõnul on Eesti rahaturg praegu väheaktiivne ja välisspekulantide huviorbiidist väljas.
«Väga vaikne on, swapiturul rullitakse vaid varasemaid positsioone üle ja välispangad täidavad üksikuid klientide ordereid,» ütles Hanson.
Rahaturu intressid on Hansoni sõnul pisut alla tulnud, sest swapiturul on laenamise asemel tekkinud kohalike pankade poolt ka vastupidine paigutamishuvi.
«Praegused intressimäärad pakuvad pankadele finantsvõimenduseks päris häid võimalusi,» ütles ta.
Rahaturu edasised arengud sõltuvad Hansoni sõnul peamiselt olukorra kujunemisest Venemaal ning oodatakse ka kolmanda kvartali majandustulemuste selgumist. BNS
Majandusministeerium korrigeeris seoses Vene kriisiga selle aasta Eesti ekspordi kasvutempo prognoosi 11 protsendi võrra.
Prognoosi vähendamisel arvestati kriisi mõju Eesti majandusele alates augustist, kui vähenes Eesti ettevõtjate eksport Venemaale, teatas ministeeriumi pressiesindaja. Oodatavaks ekspordimahu kasvuks jääb 120 protsendi asemel 109 protsenti.
Peamiseks ekspordi vähenemise põhjuseks on maksete mittelaekumine eksporttarnete eest ja prognoositav rahaliste vahendite laekumise ebastabiilsus. Selline olukord tingib Eesti ettevõtjate, eriti toiduainetetööstuse ümberorienteerumise uutele turgudele, märkis pressiesindaja. BNS
Hetkel kuum