Esmaspäev 16. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ida-Euroopa energeetika vajab kiireid reforme

25. september 1998, 00:00

Eile ja täna arutavad neid probleeme Brüsselisse kogunenud ELi ja kandidaatriikide energeetikaministrid.

ELi seaduste järgi tuleb üle 30% elektri- ja gaasisektorist aastateks 2005--2010 liberaliseerida, riigid peavad looma vähemalt 90päevase strateegilise kütusereservi, piirama kadusid jms.

Konverents keskendub viiele teemale: energeetikasektori reformide mõju majanduse ümberkorraldamisele, energiavarustuse tagamine, looduskaitse, takistused üle-euroopalise vaba energiaturu tekkele ning erakapitali kaasamine reformide finantseerimiseks.

Konverentsi jaoks koostatud taustdokumendis rõhutatakse, et erakapitali kaasamiseks on oluline kindla turumajandusele orienteeritud reeglistiku paikapanek.

Samuti võivad Ida-Euroopas reformidele takistuseks saada makromajanduslikud kaalutlused. «Näiteks võib kohaliku kütuse asendamine puhtama importkütusega halvendada riigi maksebilansi seisu,» kirjutab dokument.

Energiasektori erastamisel on Ida-Euroopas teerajaja Ungari, kes alustas elektrijaamade ja jaotusvõrkude erastamist 1995. a ning on varasid müünud kokku kahe miljardi dollari eest.

Ungari eelistas rasketööstuse aktsiad müüa lääne strateegilistele investoritele.

Tractebel, RWE, AES Summit, PowerGen on investeerinud elektrijaamadesse, samas kui Electricite de France, Bayernwerk ja Italgas on omandanud osaluse jaotusettevõtetes.

Erastamine toimus nii kiiresti, et mais ametisse asunud uus valitsus otsustas aja maha võtta ning jätkata siis, kui lepingud on üle vaadatud.

Tüliküsimuseks uute omanike ja valitsuse vahel on kõigile välisinvestoritele lubatud 8% investeeringutasuvus, mis on seni lubaduseks jäänudki.

Poola naftatöötlemistehased, torujuhtmed, elektrijaamad ja ülekandevõrgud on erastamisest seni puutumata. Praegune valitsus on sellest teinud ühe prioriteedi, et laekunud rahast finantseerida pensioni- ja tervishoiusüsteemi reformi.

Mullu ostis EDF esimesena 79,75 mln dollari eest 55% elektri- ja soojusenergiat tootvas EC Krakowis.

Samas tõstis Poola valitsus elektrijaamadele müüdava söe hinda ning erilist tulu pole EDF oma investeeringust saanud.

T?ehhi sai esimesed investeeringud Briti firmalt National Power, kes ostis 84% riigi suuruselt teises energiatootjas Elektrarne Opatovice.

Edasised erastamised on peatatud, kuni riik on paika seadnud tugevad kontrolliorganid, kes hakkaksid tegelema elektri- ja gaasihindade määramisega.

Investorite huvi pole Ida-Euroopa valitsuste vastakatest signaalidest ning Venemaa finantskriisi mõjust hoolimata kahanenud, sest piirkonna potentsiaali hinnatakse suureks. REUTERS-ÄP

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing