Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Sõiduautode liisimine võib odavneda

    Valitsus kaalub kapitalirendi soodustamist

    Valitsus on seda ettepanekut kahel korral arutanud, kuid pole seni otsust vastu võtnud, lausus eile rahandusministeeriumi kaudsete maksude talituse juhataja Ain Ulmre. Tema hinnangul riik kapitalirendilt käibemaksu maha arvamisega palju raha ei kaota.
    Ulmre sõnul tuleks samas nii kapitali- kui kasutusrendilt käibemaksu mahaarvamine siduda ametiautode isiklikeks sõitudeks kasutamise maksustamisega.
    Tänavu esimesel poolaastal moodustas sõiduautode liisimine liisingufirmade portfellist 31,3 protsenti. Kehtivad liisingulepingud on 12 500 sõiduauto kohta, sellest umbes 4000 on liisitud kapitalirendiga.
    Liisingufirmade liidu tegevdirektor Reet Hääl polnud eile veel rahandusministeeriumi eelnõust kuulnud. Samas ütles ta, et kui selline eelnõu peaks riigikogus vastu võetama, on see positiivne.
    «Meie oleme teinud ammu ettepaneku ühtlustada maksusüsteem ja korjata need maksud mujalt kokku,» sõnas Hääl. «Käibemaks ei ole instrument, millega reguleerida autode ostmist.»
    Kui mõlema rendiliigi puhul saab käibemaksu maha arvata, hakkab autode kasutus- ja kapitalirenti puudutav informatsioon kajastama tegelikkust, leidis Reet Hääl. «Pole saladus, et praegu kasutab eraisik sõbra firmat, et autot käibemaksu võrra odavamalt kätte saada,» lisas ta.
    Hääl ütles, et liisingufirmade liit on teinud rahandusministeeriumile ettepaneku maksta mootorikütuselt käibemaksu tagasi nendele firmadele, kes peavad sõidupäevikut töö- ja erasõitude kohta. See stimuleeriks sõidupäevikut pidama, lausus ta.
    Seni arvatakse käibemaksu maha autode soetamisel kasutusrendi abil. Kui kasutusrendiga ostetud auto kasutaja lepingu lõppedes sõiduki jääkväärtusega välja ostab, peab ta käibemaksu tasuma vaid jääkväärtuse pealt. Näiteks 180 000 krooni maksev sõiduauto on kasutusrendiga umbes 20 000 krooni odavam. Kasutusrenti kasutab soodsa rendivormina enamik ettevõtteid.
    Liisijatel soodsad kindlustushinnad
    ASi Hansa Capital turundusjuht Agnes Makk ütles, et esimest nädalat tegutsev Kindlustusmaakleri OÜ ostab kindlustusseltsidelt suurtes kogustes kindlustusteenuseid odava hinnaga sisse ja see võimaldab saada ka liisingulepingu sõlminud kliendil soodsamat teenust.
    Kindlustusmaakleri juhataja Kaido Tõnisson sõnas, et võrreldes kindlustusseltside pakutava hinnaga võib maaklerifirma kaudu kindlustamine olla 10--15% odavam. Esialgu alustatakse liisitud sõiduautode, ehitusseadmete ja masinate kindlustamisega, lisas ta.
    Tõnisson tõdes, et teist liisingufirma kõrval töötavat kindlustusvahendajat Eestis pole.
    ASi Leks Kindlustus avalike suhete juht Riivo Saarna väitis, et kindlustusmaaklerifirmade teenused pole kliendile odavamad. «Kuigi seltsilt saab vahendaja toote soodsama hinnaga, tekivad talle endale administreerimise kulud, mis toote lõpphinda taas tõstavad,» põhjendas ta.
    Samas ütles Saarna, et konkureeriv toote pakkuja ei lähe vastuollu kindlustusseltsi huvidega, kuna pakutav toode suurendab kindlustusseltsi käivet.
    Hansa Liisingu Grupi seitsme kuu puhaskasum oli 123,7 mln krooni, mis on 1,3 korda suurem terve eelmise aasta jooksul teenitud kasumist.
  • Hetkel kuum
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Tehnoloogiasektor sügavas languses: Nvidia kaotas oma väärtusest kümnendiku
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Järjekordne Telia MeetUp toimub juba 30. mail
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.