Suure kambaga piknikule ei saa

Seitsmekohalise mahtuniversaaliga Toyota Picnic saab seitsmekesi piknikule sõita vaid siis, kui piknikukorv maha jätta. Vastasel korral jääb koju kaks pidulist, et saaks pagasiruumina kasutusele võtta tagumise istmerea või istmed hoopis eemaldada (kolme istmerea taha jääb vaid 150 liitrit ruumi). Seega ei liha ega kala -- sõiduautoks suur, korralikuks mahtuniversaaliks pisike... Norimiseks pole siiski põhjust, sest termin «mahtuniversaal» ei tähenda juba mitu aastat Renault Espace'i või Chrysler Voyageri klassi sõidukeid. Tänapäeval on mahtuniversaale nii suuri, keskmisi kui ka päris pisikesi.

Võrreldes näiteks Volkswagen Sharani või selle sõsarmudeli Ford Galaxyga on Picnic väiksem (ja sõiduautolikum). Omavahel kaheliitrise mootoriga Sharani ja Picnicu võrreldes saab see selgeks baasandmetest -- Picnic on Sharanist pisem ja kergem, kuid see-eest erksam.

Picnicus jääb ruumi seda vähemaks, mida enam esiotsast tahapoole suunduda. Esiiste -- ekstraklass, keskmine rida -- normaalne, kolmas rida -- kitsavõitu, pagasiruum -- sisuliselt olematu...

Küll aga teeb rõõmu suur panipaikade hulk (sahtlitest-laegastest kuni purgihoidjateni), mis võimaldab hulk asju ära paigutada. Väga mugavalt on üks suur laegas paigutatud keskkonsooli keskele, ainus etteheide, et selle polsterdamine tuleb endal ette võtta...

Toyota venitas Picnicu Eestisse toomisega kaua. Jaapanis oli ta (seal küll Ipsumi nime all) saadaval juba 1996. aastal. Avensise suurema venna (nii salongis kui ka kapoti alt leiab otsese suguluse selle mudeliga) salong on lihtne ja ülevaatlik, kuid jaapani autodele omaselt isikupäraga ei hiilga. Selles osas on auto välimus õnnestunum. Kui täpne olla, siis on Picnic Avensisest vanem ja Avensis ei saa kuidagi Picnicu baasmudeliks olla.

Toyotal on Euroopa turul nüüd kaks sama klassi sõidukit. Teine mahtuniversaal Previa on tunduvalt isikupärasem, kuid ilmselt peletab liigne omapära suure osa ostjaid hoopis eemale.

Picnicu mootor on tuttav Toyota kaheliitrine, kuid seda on pisut moderniseeritud. Tänu väikesele massile on dünaamika igati sõiduauto tasemel -- 100 km/h saab kätte 10,9 sekundiga, mis lööb sama suure mootoriga Sharani tervelt 4,5 sekundiga. Omad plussid teenib Sharan aga mahutavuses.

Keskmine kütusekulu jääb tavasõidul alla 10 l/100 km. Suurematel kiirustel hüppab kütusekulu Soome tehnikaajakirja Tekniikan Maailma andmetel üles, põhjuseks mahtuniversaali kehvem aerodünaamika.

Mahtuniversaalide fännidel on esimesteks küsimusteks diiselmootori ja neljarattaveo olemasolu. Esialgu pole küsijaid millegagi rõõmustada. Tõsi, 2,2-liitrine turbodiisel on tulemas. Neliveoga on asi nukram -- ehkki neliveoline Ipsum on olemas, pole keegi midagi neliveolisest Picnicust kuulnud.

Kiita võib auto baasvarustust -- kaks turvapatja, elektriaknad, tulede kõrguse regulaator jpm. Mahtuniversaalile sobivalt on tagaistujatele oma ventilaator, samuti on teretulnud võimalus istmete varieerimisega napile pagasiruumile lisa tekitada.

Tagaklaas kipub määrduma kõigil mitte sedaankerega autodel, ka Picnicul. Siin on suur abi tagaklaasi kojamehest.

Sügiseselt madala päikesega segab juhti päikesevari, milles olevat peeglit kinni katta ei saa. Üllatavad esiklaasi kojamehed, millest üks on normaalsuuruses, teine aga tõeline kääbus. Tööd teevad mõlemad hästi ja klaas saab korralikult puhtaks.

Mahtuniversaalide valik on suurem kui varem ja laieneb üha. Tulekul on aga mitmeid üllatusi, näiteks Itaalias tiirleb testiradadel A-mersut meenutav pisimull...