Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tartu hädas: raha on kulutamata

    Tartu nn hiinalinna, Raadi lennujaama ja Treffneri gümnaasiumi rahastamist toetasid möödunud aastal tartlasest riigikogu esimees Toomas Savi ja paljud teised riigikogu liikmed. Kui Tartu linnavalitsus selle raha kulutamisega hakkama ei saa, võib linn rahast ilma jäädagi.
    «Kui raha tahetakse sihtotstarbeliselt ära kulutada, peab seda tegema meeletu kiirusega,» tunnistab riigikogu rahanduskomisjoni esimees, Tartu ülikooli erakorraline majandusprofessor Olev Raju. «Tartule omane lõputu vaidlus on alati olnud Tartu jaoks kõige halvem variant.»
    Tartu värske linnapea Andrus Ansip kinnitab, et kuigi asjaajamine on takerdunud, saab linn aasta lõpuks raha kulutamisega siiski hakkama.
    Tartu endise sõjaväelinnaku ehk nn hiinalinna saneerimiseks ette nähtud riigieelarveraha kasutamisele on antud stardipauk, ütles linnavaradega tegelev Tartu abilinnapea Kaarel Sahk eelmisel nädalal.
    Linnavalitsus on välja valinud korterid, mida pakutakse hiinalinna barakkides elavatele peredele üürimiseks. Esimesel etapil lammutatakse 14 barakki.
    Riigieelarvest on 5,5 miljonit krooni ette nähtud korterite soetamiseks ja kapitaalremondiks. Abilinnapea Margus Hanson ütleb, et esimese 19 korteri ostmiseks kulub umbes 2,5 miljonit krooni. Linn on juba kulutanud ligi 700 000 krooni kahe endise sõjaväe paneelmaja avariitöödeks.
    «Meie käest on korduvalt küsitud, miks linn paigutab barakkides elavaid asotsiaale ja võõrrahvuste esindajaid ümber,» rääkis Sahk. «Hiinalinna probleem tuleb lahendada ja parem on selleks kasutada riigi raha,» lisab ta.
    Linnapea Andrus Ansip tunnistab, et lõplikult on programmi finantseerimine lahendamata. Kokku tuleks hiinalinnas lammutada 64 barakki. Linnaosa detailplaneering näeb nende asemel ette korter-, rida- ja väikeelamuid.
    Tartu linnavalitsuse suutmatus valida Ülenurme ja Raadi lennuvälja vahel on viinud olukorrani, kus Tartu lennuliiklus sootuks katkes.
    Lennuameti inspektorid tunnistasid Ülenurme lennuvälja lennuohutusele mittevastavaks ning kasutusluba ei pikendanud. Raadi lennuvälja pole korda tegema hakatudki.
    Ülenurme lennuvälja direktor Rein Mark ütleb, et Ülenurme lennurada vajab põhjalikumat remonti. Kuna riigieelarve seaduses on raha kasutusena kirjas lennuradade hooldus, eraldas teede- ja sideminister Raivo Vare suvel Tartu lennuvälja kapitaalremondiks 4,5 mln krooni.
    Siis sekkus tartlasest Koonderakonna fraktsiooni esimees Mati Meos, kes tõestas, et riigieelarvest eraldatud raha on mõeldud lennuvälja üleviimiseks Raadi sõjaväelennuväljale. Vare oli sunnitud oma käskkirja muutma.
    «Tartu suurlennuväli asub Tallinnas Ülemistel,» vaidleb Tartu linnapea Andrus Ansip. Ta lisab, et põhiprobleem on hoopis see, kuidas maantee Tallinnani korda teha.
    Ansip toob näite, kuidas Leedus kõrbes äri endise ?iauliai sõjalennuväljaga. See lennuväli remonditi riigi rahaga ja seisab nüüd tarbetuna.
    ASi Tartu Raadi Lennujaam direktor Andrus Kilgi ei oska kommenteerida, mis saab siis, kui loodetud riigieelarveraha Raadile ei jõua. «Kui riigi toetust taga ei ole, on see tulevase investori silmis suur miinus,» nendib ta.
    Tartu kesklinnas asuva Treffneri gümnaasiumi remont maksis ametikoha Tartu eelmisele linnapeale Roman Mugurile. Ta tahtis ehitada uut koolimaja, ent ei suutnud poolteise aasta jooksul leida sobivat asukohta.
    Tartu linnavolikogu otsustas eile suunata esialgu uusehituse jaoks planeeritud raha Treffneri gümnaasiumi vana hoone vundamendi toetamiseks. See otsus annab märku, et uus koolimaja jääb ehitamata.
    «Kuna linn on oma eelarvest Treffneri-kooli vundamendi kindlustamiseks eraldanud tänavu neli miljonit krooni, saame selle asendada riigieelarve rahaga,» selgitab linnavalitsuse käiku Tartu abilinnapea Margus Hanson. Ta on veendunud, et vajalikud lepingud jõutakse veel selle aastanumbri sees teha ning raha üle kanda.
    Riigikogu liige Olev Raju ennustab, et osa Treffneri-koolile eraldatud riigi rahast tuleb Tartu linnal ära kulutada formaalselt ning järgmisel aastal tagasi kantida.
    Helmer Jõgi andmeil kulub vundamendi kindlustamiseks lisaks linna eraldatud rahale 3--4 miljonit krooni. «Selle tööga jõuaks sellel aastal ühele poole ja siis oleks koolimaja vajumine peatatud,» konstateerib Jõgi.
    AS Stinger on Treffneri gümnaasiumi vundamendi tugevdamisega tegelenud alates 1993. aastast peale. «Tänaseks päevaks on maa alla investeeritud ligi 15 miljonit krooni,» arvutab Jõgi ja lisab, et eksperthinnangute kohaselt läheb koolimaja renoveerimine maksma üle 40 miljoni krooni. «Uus koolihoone oleks tõenäoliselt kallimaks läinud,» ütleb Jõgi.
    Linnapea Andrus Ansipi sõnul on rahataotlus Treffneri gümnaasiumile lülitatud järgmise aasta riigieelarve projekti.
  • Hetkel kuum
Tarmo Virki: õpetajad, palun streikige varsti jälle
Kui talvel õpetajad streikima asusid, siis loodi hetkeks suurepärane võimalus praegust haridussüsteemi lammutama asuda. Sest olgem ausad, selleks on viimane aeg, kirjutab ettevõtja ja Äripäeva iduettevõtete teemaveebi FoundME.io juht Tarmo Virki.
Kui talvel õpetajad streikima asusid, siis loodi hetkeks suurepärane võimalus praegust haridussüsteemi lammutama asuda. Sest olgem ausad, selleks on viimane aeg, kirjutab ettevõtja ja Äripäeva iduettevõtete teemaveebi FoundME.io juht Tarmo Virki.
USA riigivõlakirjade tootlus tõusis viie kuu kõrgeimale tasemele
USA kümneaastaste riigivõlakirjade tootlus tõusis teisipäeval viie kuu rekordtasemele, kuna turud hindasid ümber võimalusi, kui kiiresti võib Föderaalreserv sel aastal intressimäärasid langetada, kui võtta arvesse maailmamajanduse tugevnemise märke.
USA kümneaastaste riigivõlakirjade tootlus tõusis teisipäeval viie kuu rekordtasemele, kuna turud hindasid ümber võimalusi, kui kiiresti võib Föderaalreserv sel aastal intressimäärasid langetada, kui võtta arvesse maailmamajanduse tugevnemise märke.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Finora Pank värbas Tallinna Sadama tippjuhi
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
FT: Venemaal miljardeid teeniv Austria pank reklaamis laienemisplaane
Raiffeisen Bank International, mis teenib poole grupi kasumist Venemaal ja Valgevenes, reklaamis end Venemaal suurte kasvuplaanidega.
Raiffeisen Bank International, mis teenib poole grupi kasumist Venemaal ja Valgevenes, reklaamis end Venemaal suurte kasvuplaanidega.
Raadiohommikus: 5MIINUSE börsirämmarist ja kinnisvarast nii meil kui Hispaanias Uus võimalus: jäta küsimusi hommikuprogrammi külalistele
Teisipäevane hommikuprogramm võtab fookusesse Äripäeva lugejate ja kuulajate kaks meelisteemat – investeerimise ja kinnisvara.
Teisipäevane hommikuprogramm võtab fookusesse Äripäeva lugejate ja kuulajate kaks meelisteemat – investeerimise ja kinnisvara.