Euroliit näitab Eestile hambaid

Eestit kohustati eelmisel nädalal toimunud Euroopa Liiduga ühinevate riikide põllumajandusläbirääkimistel kiirendama nõutavate ametkondade loomist paari aasta võrra. Selle tulemusena suurenevad lähiaastatel ametnikkonna ülalpidamisele minevad kulutused riigieelarves.

Põllumajandusministeeriumi asekantsler Ruve ?ank ütles, et Euroopa Liidu põllumajandusläbirääkimiste esimeses voorus esitati Eestile tingimusteta täitmiseks 20 regulatsioonist koosnev nimekiri. Kuigi valitsuse arengukavas on üldjoontes nende tingimuste täitmine sisse planeeritud, oli ?anki sõnul üllatuseks, et nõuded peavad olema täidetud vähemalt kaks aastat enne Euroopa Liiduga ühinemist. Eesti valitsus on prognoosinud võimalikuks ühinemisdaatumiks Euroopa Liiduga aastat 2003.

Regulatsioonipunktid käsitlevad konkreetseid meetmeid, millega tagatakse Eesti seaduste ühtlustamine Euroopa Liidu seadustikuga, selgitas ?ank. Peale selle peab Eesti looma uute ametkondadena interventsiooniagentuuri ning põllumajanduse ja maaelu toetuse keskuse. Interventsiooniagentuuri ülesanne on tagada Euroopa Liidus kehtestatud miinimumhind nendele põllumajandussaadustele, mis on riigis odavamad. Põllumajanduse ja maaelu toetuse keskus hakkab tegelema kompensatsiooni maksmisega põllumeestele.

«Mõlema ametkonna jaoks peab olema küllaltki mahukas aparaat, mis Eestis praegusel hetkel puudub,» rääkis ?ank. Esialgu on loodud vaid Tartus tegutsev põllumajandustoodete keskregister, mis on edaspidi kompensatsioonimaksete süsteemi üheks haruks, lisas ?ank.

Kahe uue ametkonna loomisega tekib juurde 171 töökohta, kuhu on kavas tööle võtta ligi sada inimest, seletas ?ank. Valitsus on planeerinud eraldada nende ametkondade loomiseks kuni 2003. aastani riigieelarvetest kuni 190 miljonit krooni.

Praegu nihkub rahavajadus kaks-kolm aastat ettepoole, sõnas ?ank. «Tegelikult on arvestused meil juba tehtud ning esimese hooga ei tähenda see järgmise aasta eelarve jaoks muudatusi,» ütles ?ank. «Küll aga peab 2000. aasta eelarves täiendavaid summasid ette nägema.»

Välisministeeriumi asekantsler Clyde Kull ütles, et Euroopa Liidu nõudmised lähevad vastuollu maailma kaubandusorganisatsiooni WTO nõuetega.

Kulli sõnul on Euroopa Liidul mitu nõudmist, mida Eesti praegu ei rakenda ja mis läheksid vastuollu WTOga liitumisel. «Neid kohustusi me praegu endale võtma ei hakka, kohandame vaid oma seadusandluse vastavusse Euroopa Liidu nõuetega ning seame end liitumiseks valmis,» rääkis Kull.

«Kui oleme maailma kaubandusorganisatsiooniga liitunud, räägivad Euroopa Liit ja WTO omavahel need vasturääkivused selgeks,» lisas Kull. Eesti soovib tänavu lõpetada WTOga liitumise läbirääkimised.

Ruve ?anki sõnul tehti Brüsselis Eesti delegatsioonile esimese punktina selgeks, et tegemist ei ole kaubandusläbirääkimistega, kus mõlemal poolel on oma seisukoht, mida kaitsta. «Tegemist on liitumisläbirääkimistega, kus liitumist sooviv pool lihtsalt näitab, et ta saab seda teha,» lausus ta.

Euroopa Liidu Eesti töögrupi liige Hendrik Bendexn ei soovinud kommenteerida nõudmisi, mis Eestile esitati. «Olen kindel, et nad said kõigest täiesti õigesti aru,» lausus Bendexn.

Clyde Kull ei nõustunud, et Eesti peab täitma teatud Euroopa Liidu nõudeid enne organisatsiooniga liitumist. «Põllumajandusministeeriumi näol on tegu lihtsalt teoinimeste sooviga see asi kiiresti käima lükata,» sõnas ta Kull