Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riik soosib pangavõlgade tasumist
«Eks see tundub selline olukord olevat, kus riik loobub oma intressidest pankade kasuks,» lausus maksuameti peadirektor Kalev Järvelill. «Ettevõtjatel ja põllumeestel on ka suured pangavõlad ja kõrgem viivis sunnib esmalt need tasuma.»
Hansapangas on viivis laenuvõlgnevuselt tüüplepingu järgi 0,2% päevas ja Ühispangas 0,5% päevas.
Maksuvõla intress oli seni 0,07% päevas, kuid rahandusministri määrusega alandati seoses välistingimuste mõjudega Eesti majandusele maksuvõla intressi alates oktoobrist kolmeks kuuks 0,035 protsendile päevas.
Järvelille sõnul saab selle puhul rääkida juba kriitilise piiri ületamisest. Pealegi võib sedagi intressi veel poole võrra vähendada, lisas ta.
Hansapanga krediidiriski juht Tiit Jõemets sõnas, et tema hinnangul oleks võinud maksuvõla intressi ajutiselt kaotada, sest maksuvõlg ei ole ettevõtte tegevusse sisse planeeritud ja valitsus on niikuinii tunnistanud üldiste majandustingimuste ajutist halvenemist.
Seni pole Venemaa turuga seotud ettevõtted veel taotlusi maksuvõlgade ajatamiseks esitanud, aga maksuvõlgade laine tuleb kindlasti, jätkas Kalev Järvelill. Alla miljoni kroonised maksuvõlad ajatatakse kohalikus maksuametis, üle miljonilised tulevad riigi maksuametisse.
Väga tõsine probleem on Järvelille sõnul see, et praegu kehtiva korra järgi ei saa ajatada maksuvõlga ettevõtetel, kes jooksvaid makse ei tasu. «Need, kes on praegu Venemaa probleemide käes, ei tasu jooksvaid makse,» jätkas ta. «Kardan, neil tekib meiega tõsiseid probleeme.»
Maksuamet ei aktsepteeri kindlasti seda, kui jäetakse tasumata üksikisiku tulumaks. «See on olukord, kus ettevõtja tõstab oma töötaja raha enda taskusse, sest palgalt arvestatakse see maks maha, kuid maksuametile üle ei kanta,» selgitas Järvelill.
Teoreetiliselt ei saa Venemaale orienteeritud ettevõtetel tekkida ka suuri käibemaksuvõlgu, sest ekspordi puhul on käibemaks nullmääraga.