Arvuti ost võib olla kallim kui esimene pakkumine

30. september 1998, 00:00

Arvutit ostes ei kehti turureegel, et tingides saad hinda madalamaks. Mõnikord on hoopis vastupidi: müüja tingib hinna kõrgemaks. Sel nädalal õnnestus mul järgi proovida, kui kalliks siis ikkagi läheb esialgse hinnapakkumise peale arvuti ostmine. Keskmine hind, mida arvutihinnaindeks kajastab, on koostatudki nendesamade esialgsete hinnapakkumiste põhjal, mida arvutifirmad ostjale faksivad või elektronpostiga saadavad. Tegelikkus ei pruugi aga alati selline olla. Hinnaindeksis esinevad suuremad arvutipoed ja välismaiste kaubamärkide müüjad sellist hinnapressingut tavaliselt ei harrasta, aga kui ostja läheb mõne väiksema kodumaiste arvutite kokkupanija juurde, siis võib küll juhtuda, et arvutikasti kätte saades on selle eest palju rohkem makstud kui plaanitud.

Peamine põhjendus, miks hind ikka kallimaks kipub minema, kui kaupa tegema hakata, on see, et «meil hetkel seda osa laos pole». Varnast on võtta pisut kallim jupp. Aga kui niimoodi vahetatakse välja protsessor soovitavast kiirema vastu, mälu pannakse pisut kallim, modem kiirem ja monitor suurema diagonaaliga, sest laos «viletsamaid» pole, siis koguneb hinda parasjagu. Aga ma tõepoolest ei saa aru, milleks läheks tavalisele arvutikasutajale vaja veel kiiremat protsessorit kui hinnaindeksis.

Mälu osas peab nendele hinnakruvijatele küll mõnes mõttes tänulik olema. Paar aastat tagasi, kui veel tundus, et 8 megabaiti on täiesti rahuldav, pakuti ühes poes «igaks juhuks» poole rohkem mälu. Nüüd tundub, et isegi see oli tagasihoidlik pakkumine. Samas aga ajab tavalise kontoripaketi kasutaja endiselt väga hästi läbi 100MHz Pentiumiga, ainult mängimiseks ja graafikatööks jääb sellest väheks.

Septembri 5--6protsendine langus hinnaindeksis on üsna tavaline. Nii kodu- kui välismaised arvutid odavnevad enam-vähem samapalju, Eesti arvutitele ostetakse osad ju ka välismaalt, lisanduvad kokkupanemise ja turustamise kulud. Välismaistele arvutitele pannakse juurde ühe tuntud kaubamärgi turustamise reklaamikulud, transport, garantiiteenus ja hooldus.

Seega majanduslikult võib kallim välismaine arvuti hiljem tagasi tuua just hoolduse parema kvaliteediga. Ka Eesti suuremad arvutitootjad on hoolduse peale mõtlema hakanud, sellepärast ongi juba tekkinud vahe, milliselt Eesti tootjalt oma tööarvuti osta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 19:06
Otsi:

Ava täpsem otsing