Piiripunktidega Euroliidus

30. september 1998, 00:00

Järgmisel nädalal peaks osaliselt tööd alustama Tallinna--Tartu--Luhamaa maantee lõpus asuv suurim ja moodsaim Luhamaa piiripunkt. Riiklik komisjon vaatab 84 miljonit krooni maksma läinud piiripunkti üle 12. oktoobril.

Phare programm toetas Luhamaa piiripunkti ehitust veidi üle 31 miljoni krooniga, ülejäänud summa tuli riigieelarvest.

«Euronõuetele vastavate piiripunktide ehitamine on üheks eeltingimuseks, et me üldse kunagi võime saada Euroopa Liidu liikmeks,» räägib tolliameti peadirektor Rein Talvik.

«Brüssel vaatab ju meie piiri kui Euroopa Liidu võimalikku välispiiri. Et kui siit on kaup üle tulnud, siis on sellele lahti kogu Euroopa turg.»

Talviku sõnul käivad ELi komisjonide liikmed regulaarselt meie piiripunkte kontrollimas. Ühest küljest jälgivad nad oma raha kasutamist ja teisest küljest seda, kas Eesti piiril täidetakse toiduseadusest tulenevaid nõudeid ja sanitaar- ning veterinaaria-alaseid nõudeid.

Rahvusvahelise tähtsusega piiripunkte ehitab rahandusministeeriumi alluvuses olev tolliamet.

Tolliameti ehitustalituse juhataja Peeter Mägi sõnul on EL aidanud kõikidel Ida-Euroopa riikidel tõhustada piirikontrolli. «Autode piiril oleku aeg peab vähenema ja autode kontrollimise võimalused suurenema,» loetleb Mägi Euroopa Liidu poolseid nõudeid. «See oleneb paljuski sellest, millised tingimused on töötajatele loodud.»

Seetõttu peab Mägi näiteks Luhamaa piiripunkti peahoone kolmandal korrusel asuvaid sauna- ja puhkeruume mitte toretsemiseks, vaid otstarbekohasteks. «Piiripunktid on projekteeritud Eesti jaoks optimaalsed,» rõhutab Mägi. «Nad on arvestatud viieteistaastase perspektiiviga.»

Eesti piirivalveülem Tarmo Kõuts avaldab lootust, et piir ei ole edaspidi takistuseks Eesti majandusele. «Läbi piiripunkti peab kulgema kaupade ja inimeste vool, keda kontrollitakse eurostandardite alusel ja minimaalse ajakaoga,» resümeerib Kõuts.

Rein Talviku sõnul sõltub piiripunkti läbilaskevõime töötajatest, tehnika arengust ja riikidevahelisest koostööst. «Tollitöötaja on tegelikult teenindaja rollis,» rõhutab Talvik. «Oleme selleks, et piiriületaja saaks piiriületuse vormistada võimalikult mugavalt ja kiirelt.»

Luhamaa piiripunkti peatöövõtja, OÜ Eesti Ehitus projektijuhi Alar Kivilo sõnul on piiripunkti kuuel hektaril piisavalt õhulisust. Siin on eraldi läbivaatushall bussidele ja suurtele veokitele ning vajaduse korral sõiduautodele, eraldi hoone veterinaar- ja taimekaitsekontrolliks ning kinnipeetud kaupade ladu, tutvustab Kivilo plekiga kaetud hoonekarpe. Kokku on piiriteenindusega seotud hoonetes 3600 ruutmeetrit pinda.

«Kui Eesti poolel on rõhutud veokite läbilaskevõimele, siis Vene poolel on raskuspunkt tolliladudel,» viipab Kivilo Luhamaal teisel pool piiri asuva ?umilkino piiripunkti suunas.

Et öelda, kas piiripunkt on liiga suur või väike, tuleb minna ja vaadata, milline piiripunkt asub teisel pool piiri, räägib Rain Talvik. Näiteks Luhamaa piiripunkti lähteülesande aluseks oli läbilaskevõime Vene ja Eesti poole peal.

«Ei saa endale ehitada mitu korda suurema läbilaskevõimega punkti ega ka väga palju väiksemat,» seletab Talvik. Samas möönab ta, et tegelikult on Luhamaa piiripunkt ?umilkino omast mõnevõrra väiksem.

Venemaa on ?umilkino piiripunkti, mida osaliselt ehitas Eesti Ehitus, reklaaminud kui Euroopa parimat.

Venemaa tähelepanu oma piiripunktidele näitab fakt, et Koidula piiripunkti vastas asuvat Kunitsennaja Gora piiripunkti käis avamas president Boriss Jeltsin. Kinnitamata andmeil on Venemaa oma piiripunktid ehitanud USA toetuste abiga.

Eestit ja Venemaad lahutab maismaad pidi 453 kilomeetrit nn kontrolljoont. Lätiga on Eestil mööda maismaad 335 kilomeetrit riigipiiri. Rein Talviku sõnul piisab nii Eesti--Venemaa kui ka Eesti--Läti vahel kolmest rahvusvahelisele kaubaliiklusele avatud piiripunktist.

Esimese kaasaegse piiripunkti ehitamist alustas tolliamet 1994. aastal Iklas. Alates septembrikuust tehakse Ikla-Aina?i piiripunktis ühiskontrolli. Teine ühispunkt lätlastega avati poolteist nädalat tagasi Murati kontrollpunkti vastas Veitzlaitzenes.

Peeter Mägi kinnitusel lõpeb Valga piiripunkti ehituskonkurss novembrikuu algul. Käivitunud on Tartu--Petseri maantee lõpus asuva Koidula piiripunkti ehitus. 83 miljonit krooni maksva piiripunkti ehitab Merko Ehitus.

Rein Talviku kinnitusel Vene poolega ühiskontrolli-teemalisi läbirääkimisi pole peetud, sest Venemaaga pole piirilepingut.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 19:06
Otsi:

Ava täpsem otsing