Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tööstussektor otsib suunda
Seoses Venemaal puhkenud finantskriisiga on sattunud tugeva surve alla enamik Eesti tööstusettevõtteid. Erandit ei moodusta siin ka keskmisest tasemest ehk veidi tugevamad börsiettevõtted. Tööstussektori indeks lööb järjest uusi life-low tasemeid ja kukkumisel ei paista lõppu olevat.
Puht fundamentaalnäitajatest lähtudes poolaasta aruanded erilist põhjust suureks languseks siiski ei anna. Näiteks aktsiate raamatupidamisväärtusi vaadates on näha, et vaid kahe ettevõtte, Kalevi ja Harju Elektri, aktsia hind on praegu kõrgem kui nende raamatupidamisväärtus.
Probleemid toodetud kaupade turustamisel kajastuvad eeskätt varude kasvus ja ostjate debitoorse võlgnevuse suurenemises. Absoluutarvudes on ostjate võlgnevus suurim Normal, kes on juba aasta algusest saati hädas raha Venemaalt kättesaamisega. Juuni lõpus oli võlgnevus Normale 242,4 mln kr, mis tänaseks on siiski tublisti vähenenud ja on viimastel andmetel 143,7 mln kr. Aasta algusega võrreldes olid võlad enim kasvanud Saku õlletehasel, mis tuleneb ilmselt sesoonsetest mõjuritest. Varude kasv on jällegi suurim Sakul, aga ka Viisnurgal ja Klementil. Viisnurgal mängib rolli müügitegevuse rõhuasetus talvele (suusad). Lühiajalise võla katte kordaja (LV/käibevara) oli ainsana alla ühe Rakvere lihakombinaadil.