Krooniusk vangub

Tehnikaülikooli professor Vello Vensel väidab, et pangad valmis-tuvad võimalikuks krooni devalveerimiseks pärast valimisi.

Äripäeva hinnangul on krooni ja Saksa marga kindla suhte säilimise ja krooni devalveerimise võimalused tuleval aastal võrdsed.

Mõned analüütikud arvavad, et lähemad kaks-kolm kuud loovad selguse Venemaa olukorras ja Eesti ettevõtjaid tabanud kriis jääb lühiajaliseks. Rahandusminister Mart Opmanni sõnul on taastunud 60--70% varasemast kaubavahetusest Venemaaga.

Võrreldes eelmise aastaga ei ole välisinvesteeringute vool pidurdunud, jätkub majanduskasv. Makse on laekunud 1,6 miljardit krooni planeeritust rohkem ning tulevaks aastaks prognoosib valitsus maksutulude laekumist tänavusest kahe miljardi krooni võrra enam. Suurenenud on krooni kattevara.

Devalveerimisohtu vähendab stabilisatsioonifond. Euroopas on vaid kaks riiki, kus eelarve laekub üle -- Eesti ja Norra.

Devalveerimisele räägib vastu protseduuri keerukus: otsuse võib teha vaid riigikogu sellekohase seadusega. Poliitiliselt oleks tegemist ebapopulaarse otsusega, mistõttu enne valimisi ei riski ükski poliitik sellele jah-sõna öelda (ka siis, kui tekiks vajadus) -- keegi ei taha kroonikukutajana ajalukku minna.

Krooni kursi muutus võib kõne alla tulla siis, kui kriis kestab pikemat aega ja näitab süvenemise suundumust. Ärevaks teeb jooksevkonto suur defitsiit. Mullune rahaturukriis on ettevõtetele kaasa toonud likviidsusprobleemid, pangast on raskem laenu saada ja laenuintressid on tõusnud. Raskustesse on sattunud Vene turuga seotud eksportöörid, kes pole leidnud endale uusi turge. Kui nad ei suuda tasuda riigimakse, võib järgmisel aastal tekkida eelarve puudujääk. Tundub, et valitsuse tuleva aasta maksutulude prognoosid said liialt optimistlikud.

Devalveerimisohtu suurendab kindlasti see, kui tuleb paljukardetud kinnisvarahindade langus, mille võib põhjustada laenuklientide maksejõuetus. Samuti see, kui välisinvestorite usaldus meie vastu kahaneb sedavõrd, et nad keeraksid kinni krediidikraanid Eesti pankadele.

Krooniga seondub palju emotsioone -- kroonist on lipu, vapi ja hümni kõrval saanud riikluse neljas sümbol. Eestlane on õigusega uhke oma raha üle, pani ju tugev kroon aluse majanduse kiirele arengule.

Krooni devalveerimise jutte on võetud kui pühaduseteotust ning neist, kes on rääkinud devalveerimisest kui majanduselu elavdamise ja ekspordivõimaluste avardamise vahendist, on saanud peaaegu rahvavaenlased. Samas --mida sagedamini me räägime krooni devalveerimise vajadusest, seda enam süveneb devalveerimise ootus.

Valuutakomitee süsteem ja eestlase eriline suhtumine oma rahasse teeb õigupoolest krooni õigeaegse devalveerimise võimatuks. Me oleme tõstnud krooni troonile ja sealt tuleb see alla vaid siis, kui Eesti on sügavas majanduskriisis ning devalveerimine ei anna enam loodetud tulemust.