Makromajandus räägib devalveerimise vastu

Eesti makromajanduslikud näitajad, mis teises ja kolmandas kvartalis tublisti paranesid, ei anna alust krooni devalveerimiseks.

Jooksevkonto puudujääk vähenes teises kvartalis 493,1 miljonit krooni, 1298,7 miljoni kroonini. Puudujääk, mis oli vahepeal paisunud 13 protsendini sisemajanduse kogutoodangust, kahanes aastases arvestuses 11 protsendini. Kaubavahetuse ja teenuste bilansi puudujääk vähenes teises kvartalis 580,5 mln krooni võrra, 1281,5 mln kroonini.

Otseinvesteeringud Eestisse suurenesid teises kvartalis 252,1 miljoni krooni, 1167,9 miljoni kroonini. Krooni kattevara suurenes juunis 735 miljonit, 11,568 miljardini. Kattevara suurenemine krooni devalveerimiseks küll põhjust ei anna.

Need on kõige üldisemad krooni seisundit iseloomustavad näitajad. Kui me ei devalveerinud krooni siis, kui jooksevkonto puudujääk oli 13% SKTst, siis seda vähem põhjust on praegu.

Oluline rahvusvaluuta stabiilsuse tingimus on tasakaalus eelarve. Eelmiste aastate riigieelarved on olnud tasakaalus ja täitunud üle, mis näitab, et maksude laekumine on paranenud. Ületäitumine on võimaldanud moodustada stabilisatsioonifondi, mille suurus on praegu 1,11 miljardit krooni.

Väikese ülejäägiga on ka järgmise aasta eelarve, 18,45 miljardit krooni. 1999. aasta eelarve on koostatud 8,5protsendilist tarbijahinnaindeksit ja 6protsendilist majanduskasvu arvestades. Viimase ülevaate järgi ennustab rahandusministeerium selleks aastaks isegi 6,5--7protsendilist majanduskasvu. Tõenäoliselt muutub eelarve täitumine siiski pingelisemaks, sest ülihea 1997. aasta mõju ulatus veel sellesse aastasse. Üldist maksukoormust, mis jääb 36% piirimaile, ei ole planeeritud tõsta, mis on õige. Kuidagi ei saaks nõustuda uute maksudega, vaid juba kehtestatud maksud tuleb kokku koguda.

Tarbijahinnaindeks näitab aeglast langustendentsi: vahemikus august 1997 kuni august 1998 võrdus THI 9,8 protsendiga, võrdluseks detsember 1996 kuni detsember 1997: 12,3%.

Krooni tervist mõjutab suuresti kommertspankade seisund: potentsiaalsed laenukahjumid Venemaale suunatud ettevõtete makseraskuste tõttu ja negatiivne valuutapositsioon 627,9 mln krooni. Devalveerimise korral tähendab viimane pankadele otsest kahjumit. Seega ei tohiks pangad devalvatsioonist huvitatud olla. Kaitse negatiivse valuutapositsiooni tekkimise eest võiks seisneda valuutaforvardite müügiääre tõstmises.

Devalveerimise korral satuks raskustesse enamik laenukliente, kelle laen on seotud Saksa margaga. Need asjaolud ei tohiks panku devalveerimist ootama panna, pigem vastupidi.

Devalveerimisele eelneb peaaegu alati kiire intressimäärade tõus: lühiajalised intressid tõusevad taevasse. Eestis aga on lühiajalised intressid hoopiski langenud. Kroonilaenude keskmine intress oli juulis 15,46%, augustis 14,13%. DEMiga seotud laenude samad näitajad olid 11,85% ja 10,77%.

Et pankade kliendid jookseksid valuutale tormi, pole samuti märgata. Juulis olid nõudmiseni hoiustest valuutas 24,3% ja kroonis 75,7%, augustis olid samad näitajad 23,6% ja 76,4%. Ka tähtajalistes hoiustes pole märgata valuuta osatähtsuse suurenemist.

Et Eesti kommertspangad leiavad endale läänest tõsised partnerid, siis ei tohiks tekkida situatsiooni, kus rahakraanid välismaalt on ühel hetkel kinni keeratud.

Kõik need faktorid räägivad krooni makromajandusliku tugevusvaru kui mitte paranemisest, siis vähemalt säilimisest. Kui ka usk kõvasse krooni oleks endiselt tugev, polekski muretsemiseks põhjust.