Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Makromajandus räägib devalveerimise vastu

    Eesti makromajanduslikud näitajad, mis teises ja kolmandas kvartalis tublisti paranesid, ei anna alust krooni devalveerimiseks.
    Jooksevkonto puudujääk vähenes teises kvartalis 493,1 miljonit krooni, 1298,7 miljoni kroonini. Puudujääk, mis oli vahepeal paisunud 13 protsendini sisemajanduse kogutoodangust, kahanes aastases arvestuses 11 protsendini. Kaubavahetuse ja teenuste bilansi puudujääk vähenes teises kvartalis 580,5 mln krooni võrra, 1281,5 mln kroonini.
    Otseinvesteeringud Eestisse suurenesid teises kvartalis 252,1 miljoni krooni, 1167,9 miljoni kroonini. Krooni kattevara suurenes juunis 735 miljonit, 11,568 miljardini. Kattevara suurenemine krooni devalveerimiseks küll põhjust ei anna.
    Need on kõige üldisemad krooni seisundit iseloomustavad näitajad. Kui me ei devalveerinud krooni siis, kui jooksevkonto puudujääk oli 13% SKTst, siis seda vähem põhjust on praegu.
    Oluline rahvusvaluuta stabiilsuse tingimus on tasakaalus eelarve. Eelmiste aastate riigieelarved on olnud tasakaalus ja täitunud üle, mis näitab, et maksude laekumine on paranenud. Ületäitumine on võimaldanud moodustada stabilisatsioonifondi, mille suurus on praegu 1,11 miljardit krooni.
    Väikese ülejäägiga on ka järgmise aasta eelarve, 18,45 miljardit krooni. 1999. aasta eelarve on koostatud 8,5protsendilist tarbijahinnaindeksit ja 6protsendilist majanduskasvu arvestades. Viimase ülevaate järgi ennustab rahandusministeerium selleks aastaks isegi 6,5--7protsendilist majanduskasvu. Tõenäoliselt muutub eelarve täitumine siiski pingelisemaks, sest ülihea 1997. aasta mõju ulatus veel sellesse aastasse. Üldist maksukoormust, mis jääb 36% piirimaile, ei ole planeeritud tõsta, mis on õige. Kuidagi ei saaks nõustuda uute maksudega, vaid juba kehtestatud maksud tuleb kokku koguda.
    Tarbijahinnaindeks näitab aeglast langustendentsi: vahemikus august 1997 kuni august 1998 võrdus THI 9,8 protsendiga, võrdluseks detsember 1996 kuni detsember 1997: 12,3%.
    Krooni tervist mõjutab suuresti kommertspankade seisund: potentsiaalsed laenukahjumid Venemaale suunatud ettevõtete makseraskuste tõttu ja negatiivne valuutapositsioon 627,9 mln krooni. Devalveerimise korral tähendab viimane pankadele otsest kahjumit. Seega ei tohiks pangad devalvatsioonist huvitatud olla. Kaitse negatiivse valuutapositsiooni tekkimise eest võiks seisneda valuutaforvardite müügiääre tõstmises.
    Devalveerimise korral satuks raskustesse enamik laenukliente, kelle laen on seotud Saksa margaga. Need asjaolud ei tohiks panku devalveerimist ootama panna, pigem vastupidi.
    Devalveerimisele eelneb peaaegu alati kiire intressimäärade tõus: lühiajalised intressid tõusevad taevasse. Eestis aga on lühiajalised intressid hoopiski langenud. Kroonilaenude keskmine intress oli juulis 15,46%, augustis 14,13%. DEMiga seotud laenude samad näitajad olid 11,85% ja 10,77%.
    Et pankade kliendid jookseksid valuutale tormi, pole samuti märgata. Juulis olid nõudmiseni hoiustest valuutas 24,3% ja kroonis 75,7%, augustis olid samad näitajad 23,6% ja 76,4%. Ka tähtajalistes hoiustes pole märgata valuuta osatähtsuse suurenemist.
    Et Eesti kommertspangad leiavad endale läänest tõsised partnerid, siis ei tohiks tekkida situatsiooni, kus rahakraanid välismaalt on ühel hetkel kinni keeratud.
    Kõik need faktorid räägivad krooni makromajandusliku tugevusvaru kui mitte paranemisest, siis vähemalt säilimisest. Kui ka usk kõvasse krooni oleks endiselt tugev, polekski muretsemiseks põhjust.
  • Hetkel kuum
Karl Märka: piirame põhiseadusega riigikapitalismi „Kuidas mitte investeerida: 1001 näidet avalikust sektorist“
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
SASi aktsionäride koosolekust sai täielik kaos
Kui enne eilset lennufirma SAS aktsionäride üldkoosolekut Rootsis oli küsimus, kui vihased on ettevõtte aktsionärid, kelle vara hävitatakse täielikult, kui ettevõtte ümberkorraldamine läheb edukalt, siis see mure kadus peagi.
Kui enne eilset lennufirma SAS aktsionäride üldkoosolekut Rootsis oli küsimus, kui vihased on ettevõtte aktsionärid, kelle vara hävitatakse täielikult, kui ettevõtte ümberkorraldamine läheb edukalt, siis see mure kadus peagi.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Kogemuslugu: kui minu ettevõtte väärtused enam minuga ei ühti
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Sõudmise kaheksapaat kui meeskonnatöö musternäide
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Uutele sõidukitele hakatakse väljastama keskkonnapasse
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Hullumeelne seiklus: autoga läbi Euroopa ja Aafrika
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Järgmine Soome ehitusfirma andis pankrotiavalduse sisse
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Raadiohommikus: nädala ettevaade, Eesti juhtide head ja vead ning kutsehaiguste uus hoog
Äripäeva esmaspäevane raadiohommik võtab lähema vaatluse alla Eesti juhid, uurib, miks kutsehaiguste teema uut hoogu on saamas, näitab börsinädala olulisemaid verstaposte ning markeerib ka kohaliku kapitali Lätti liikumise.
Äripäeva esmaspäevane raadiohommik võtab lähema vaatluse alla Eesti juhid, uurib, miks kutsehaiguste teema uut hoogu on saamas, näitab börsinädala olulisemaid verstaposte ning markeerib ka kohaliku kapitali Lätti liikumise.