Riigieelarvel oht hilineda

Võrreldes tänavuse riigieelarvega on 1999. a eelarve kasvanud ligi 21 protsenti ja viimase paari nädalaga on eelarve maht suurenenud üle 400 miljoni krooni.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Olev Raju ütles, et ta oleks väga üllatunud, kui eelarve menetlemine ja vastuvõtmine riigikogus valimiste-eelsel perioodil probleemideta kulgeks.

«Nii head valimiseelse propaganda tegemise võimalust püüab iga erakond maksimaalselt ära kasutada ja kahtlen sügavalt, kas meil õnnestub eelarve enne aastavahetust vastu võtta,» lausus Raju.

Raju lisas, et samas on eelarve veel tänavu vastuvõtmine äärmiselt vajalik, sest ilma selleta ei saa omavalitsused koostada enda eelarvet, samuti on alles pärast riigieelarve vastuvõtmist võimalik tõsta õpetajate palka 20 protsenti. Riigieelarve projekti koostamisel on järgmise aasta majanduskasvuks planeeritud 5,5--6 protsenti.

Raju nentis, et eelarve täitmine oleneb sellest, kui suur on maailma finantsturgudel alanud kriisi mõju Eesti majandusele. «Kui mõju on tugev, pole välistatud ka miinusmärgiga majanduskasv,» ütles Raju. «Eelarve täitmine kujuneb pingeliseks, kuid pole siiski veel ebareaalne.»

Reformierakonna esimees Siim Kallas märkis, et majanduskasvu ennustamisel peaks olema ettevaatlikum, sest tänavu laekus riigieelarvesse palju tulumaksu mullustest õnnestunud börsitehingutest.

«Pikki vaidlusi põhjustavad tänavu otsetoetused, sest kui aina kedagi toetada, ei hakata tegelema mitte ettevõtluse arendamise, vaid toetuse taotlemisega,» ütles Kallas. Tema hinnangul on valesti, et eelarves arvestatud maksude tõstmise eelnõu pole enne riigieelarve parlamenti jõudmist menetletud.

Järgmise aasta riigieelarve põhiline tuluallikas on maksudest kavandatud 17,2 mld krooni laekumine, järgnevad riigilõiv 446,6 mln ja segatulud 318,3 mln krooniga. Võrreldes tänavuse eelarvega on enim kasvanud aktsiisid, mille laekumiseks kavandatakse 3,89 mld kr.