Barcelona loob ettekujutuse paradiisist

02. oktoober 1998, 00:00

Kataloonia pealinn Bar-celona on mitme aastatuhande vanuse ajaloo, unikaalse arhitektuuri ning tohutu hulga vaatamisväärsuste, sportimis- ja meelelahutusvõimaluste lummav kontsentraat.

Barcelonat on parim aeg külastada nüüd sügisel, mil sealne kliima on südasuvisest vastuvõetavam. Juunist augustini valitseb Kirde-Hispaanias Vahemere ääres tavaliselt 30kraadine niiske kuumus, septembris-oktoobris püsib aga õhutemperatuur 25 kraadi ja vesi Vahemeres 20 kraadi piires. Mida paremat olekski soovitada meie tänavuse suve üle elanule, kes pole veel oma puhkust ära puhanud!

Hinnad Hispaanias sarnanevad enamasti Eesti hinnatasemega. Kurssi on kümnega jagades mugav arvutada.

Kui Barcelonas pole võimalik viibida pikemalt, soovitan linna kõigepealt ekskursioonibussiga läbi sõita. Bussid väljuvad Montjuici mäelt Hispaania väljaku äärest. Pärast linnatiiru teab juba igaüks, kuhu ta kindlasti jõuda ja mida lähemalt uurida tahab. Lühireisiga ei saa paremalgi tahtmisel osa kõigest, mis Barcelona pakub -- kordumatud hooned, pargid palmide, platside, purskkaevudega, turg ja võluvad pisipoed, muuseumid, akvaarium, loomaaed. Ööelu ja rannamõnu.

La Rambla on 2 km pikkune tänav, mis ühendab Kolumbuse monumenti mere ääres Kataloonia väljakuga linna südames. Jalutage La Rambla algusest lõpuni läbi. See on isehakanud kunstnike, muusikute, näitlejate ja kauplejate päralt. Müüakse kõike. Melu ei katke ööselgi. Öeldakse, et kes pole Ramblal käinud, pole Barcelonat näinud.

See on sündmustänav, kus võib eneselegi ootamatult näitlejarolli sattuda. Saesarnase hiidkammiga mu juukseid siluma kippunud klouni eest põgenedes, tema kriisates kannul, tundsin end silmapilgu peaosatäitjana. Ümberkaudseil paistis lõbus.

Linna vanima osa gooti kvartali keskmes on 8 sajandi vältel ehitatud Gooti katedraal, mille ümber vonklevad keskaegsed kitsad tänavad poekeste ja kohvikutega.

Poodnikud suisa ootavad tingimist -- hinnad on vitriinidel kõrgeks kruvitud, ent kui kaupmees märkab turisti huvi, ligineb ta ja pakub ainult-sulle-hinda. Kui kaalutledes kavaldada, saad mistahes vidina soodsalt kätte. Müüja nördimuse piiri ennetada suutes tunnetad mängu ilu.

Võtab tänulikult ohkama, et arhitektuurigeenius Antoni Gaudi elas ja töötas Barcelona majanduslikul õitseajal, et rikkad linnakodanikud olid huvitatud tema ideedest ja leidsid nende teostuseks raha.

Muinasjutuline Güelli park on tööstur Güelli eratellimus. Alles hiljem sai sellest rahvapark. Gaudi elutöö -- katedraal La Sagrada Familia -- jäi pooleli, on tänini lõpetamata ja ehitus kestab arvatavalt veel paar sajandit. Ehitada tuleb vaid annetustest.

1992. a olümpiamängudele Barcelonas võlgneb linn tänu nii mõnegi kauaoodatud rajatise eest, mille ehitus selleks puhuks ette võeti -- uus telemast Collserola mäel, uus rand, hotellid ja muidugi olümpiakeskus Montjuicil.

Tingimata minge akvaariumisse Maremagnumis. See on suurim Vahemere kalade kollektsioon maailmas, elusad haid ujuvad üle pea.

Kui võimalik, hankige pilet kontserdile Kataloonia muusikapalees, mis väärib vaatamist nii seest kui väljast.

Tasuta imelise fontäänimängu osaliseks saate puhkepäevadel Montjuici mäel rahvuspalee ees. Ööpimedas kella 23 paiku algab vee ja värvide muusikaline kaskaad, mille ilu võtab põlved nõrgaks.

Veel soovitaksin maalilist väljasõitu Montserrat' mägedesse (70 km Barcelonast), kus asub benediktiinide klooster 16. sajandist, ja mereäärsetest linnakestest imekauni kaktuselise promenaadiga keskaegset Sitgest, kuhu on ca 30 km.

LEGEND Tibidabol on romantiline lugu Barcelona asub kahe suurema mäe -- Montjuici ja Tibidabo -- vahel orus. Tibidabo mäe otsas on Püha Südame kirik. Kohalik giid jutustas legendi, kuidas mägi endale nime sai (kataloonia keeles tähendab tibidabo 'kõik sulle').

Tulnud seal saatan jumala juurde lipitsema: «Ma annan kõik oma varanduse sulle, anna sina Barcelona mulle!» Jumal raputanud pead, ei nõustunud andma Barcelonat ära. Truuduse märgiks ehitanud linnarahvas Tibidabo mäe otsa Püha Südame kiriku, mis öösel valgustatuna lummavalt kõrguses helendab.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing