Rahaveoeeskirjad on kirjutatud verega

06. oktoober 1998, 00:00

Kui raha veavad profes- sionaalid, pole veo tellijal midagi karta. Vedaja võtab lepingus kohustuse tagastada kadunud raha võimalikult kiiresti, paremal juhul makstes juurde summa, mis oleks lisandunud pangas. Suurim kaotus võib firmale olla hetkeline käibevahendite nappus või investeeringu väike edasilükkamine.

Siiski tuleb raha üleandjatel olla valmis selleks, et ühel hetkel ilmub libainkassaator või hakkab paukuma röövli püstol.

Eriti ohtlik pole rahavedu seni Eestis siiski olnud. Röövimisi on olnud küll mitmeid, viimasest 15 aastast mäletatakse aga vaid kolme surmaga lõppenud röövi.

Viimane traagiline juhtum tõstab uuesti esiplaanile kogemustega rahavedajate mõtte, et rahaveoeeskirjad on kirjutatud verega.

Eeskiri kehtib siiski vaid vedajatele, mitte tellijatele. Ja nii peatubki inkassaatori auto iga päev ühel ja samal kellaajal sama ukse ees. Siit röövini on vaid üks samm.

11. septembril 1998
kella 9.00 paiku Ida-Virumaal Tallinna-Narva maanteel Linna küla lähedal tungisid posti laiali jagamiseks Moskvit?i peatanud inkassaatorile kallale kaks vene keelt kõnelenud maskides kurjategijat ning püstoliga ähvardades sundisid teda sõiduauto kongi sisenema. Üks kallaletungijatest sõitis autoga Jõhvi-Toila risti lähedal metsa, kus võttis autost kaasa 80 000 krooni pensioniraha, nagaani ja mobiiltelefoni ning põgenes.

10. veebruaril 1998
kella 18.10 paiku tungisid kaks kurjategijat Tallinnas Mustamäe tee 60 asuva Eesti Maapanga rahavahetuspunkti juures kallale firma Hagga inkassaatorile, lasksid talle gaasi näkku, lõid kumminuiataolise esemega pähe ning rebisid temalt diplomaadikohvri umbes 100 000 krooniga. Teine inkassaator sooritas kurjategijate kinnipidamiseks gaasipüstolist lasu õhku ning pidas mõlemad kurjategijad koos rahaga kinni.

8. jaanuaril 1998
kella 20.15 ajal tungisid Narvas Energia tänaval ASi Nipress autojuht-ekspediitorile kallale kaks maskides kurjategijat, kes peksid teda ja püüdsid ära võtta kilekotti, milles oli inkasseeritud firma raha 53 230 krooni. Appirutanud firma töötajad pidasid ühe kallaletungija kinni.

21. juulil 1997
kella 15.10 ajal haaras tundmatu kurjategija Sakus Jaama tänaval Saku õlletehase kassapidaja käest kilekoti 135 310 krooniga ning põgenes.

2. juulil 1997
kella 18 paiku sisenes Sõpruse puiesteel asuvasse Hoiupanga filiaali turvafirma Akropol riietuses noormees, kes tutvustas end Akropoli inkassaatorina ja palus üle anda inkassatsiooniks valmis pandud raha. Kassiir andis talle kaks kotti rahaga, mille saamisel kirjutas mees kassadokumentidele alla ja väljus. Samal hetkel saabusid kohale Akropoli inkassaatorid, kes pidasid autoga põgeneda püüdnud kurjategija kinni.

3. juunil 1997
kella 12.40 paiku, kui ASi ORU pankrotihaldur Andres Kuusk oli teel Jõhvist Orule pangast võetud 736 000 krooniga, helistas vene keelt rääkiv mees talle autosse mobiiltelefonile. Kuusele anti korraldus kott rahaga autost välja visata, vastasel korral ähvardati auto õhku lasta. Autos olnud raamatupidaja viskas raha aknast välja. Päästeameti demineerijad leidsid pommi auto esiistme tagant ja tegid selle kahjutuks.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 19:08
Otsi:

Ava täpsem otsing