Tuli tuha all

06. oktoober 1998, 00:00

Hiljaaegu ilmsiks tulnud majandus-raskused Forekspangas ja EVEA Pangas on märguanne, et Eesti majanduse olukord on keerulisem, kui see seni on paistnud -- tuli hõõgub aeglaselt tuha all ja võib mistahes hetkel ootamatult kahjutuleks paisuda.

Äripäeva hinnangul halveneb olukord lähema poole aasta jooksul veelgi.

Toimuvast objektiivset pilti luua on keeruline. Üksikud suurinvesteeringud -- Hansapanga aktsiate kontrollpaki omandamine Swedbanki ja Rakvere lihakombinaadi ost HK Ruokatalo poolt -- aitavad püsida illusioonil, et Eestil läheb endistviisi hästi.

Kõikvõimalike ekspertide ja nõuandjate aur läheb vaidluste peale, kas meil on kriis või mitte, lõppjäreldus on olnud üks: kriisist on vara rääkida. Ja olematule kriisile pole ju tarvis otsida leevendusteid.

Tõenduseks tuuakse statistilisi andmeid sisemajanduse kogutoodangu kasvu jms kohta, mis tõepoolest väga mustaks meeleoluks põhjust ei anna, ent kahe silma vahele jääb tõik, et oleme oma eluga statistikast vähemalt kolm kuud ees.

Viimased päevad on toonud kinnitust arvamusele, et kõik arvud -- needki, mida teatavad pangad majandustegevuse kohta -- pole tänases Eestis usaldusväärsed. Meenutagem, et pime usaldus statistika vastu viis aastavahetusel selleni, et Eesti hakkas jahutama majandust, mis juba niigi väga kiire tempoga jahtus, seda aga statistika veel ei näidanud.

Raskustes pole üksnes toiduainetööstus. Paljud ettevõtted on piiranud kasumiprognoose, nende käive väheneb, osas ettevõtetes tootmine seisab. Pangad, mida oleme pidanud majanduse nurgakiviks, on osutunud rahaasutusteks, mida nende juhid on kasutanud justkui ruletilauda.

Mustem stsenaarium käivitub siis, kui ei Ühispank ega Forekspank ei leia strateegilist investorit ja välisinvesteeringute vool peatub. Siis ei lähe enam kaua, kui üksteise järel hakkavad ettevõtted pankrotti minema ja järsult kasvab töötute arv.

Enam ei jõuta tasuda laene, hakatakse müüma kinnisvara, mis viib krahhini kinnisvaraturul. Pankadel tekivad suuremad likviidsusprobleemid kui täna. Siis ei saa enam rääkida SKT kasvust -- pole millegi arvel kasvada, võib tekkida eelarve puudujääk. Sellisele arengule paneb punkti krooni devalveerimine.

Kui välisinvesteeringute vool jätkub, pankade likviidsusprobleemid ei süvene, laenuintressid hakkavad alanema, idaturu kaotanud ettevõtetel õnnestub kiirelt ümber orienteeruda teistele turgudele, siis ei pruugi meie pakutud must stsenaarium käivituda.

Oleks äärmiselt oluline, kui valitsus suudaks viia lõpule infrastruktuuri ettevõtete erastamise ning vabastaks ettevõtted tulumaksust. Valitsus, vastupidi, kruvib maksude tõstmisega vindi veel kõvemini kinni.

Aeg on pea liiva alt välja tõmmata ja tegelikkusele näkku vaadates tunnistada, et kriis on käes. Sest mida varem kriisile rohtu otsima hakatakse, seda kergemate tüsistustega saab majandus tõvest üle.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 19:08
Otsi:

Ava täpsem otsing