Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Müük Venemaale õnnestub kolmanda osapoole abil
Eesti-vene ettevõtjate koja president Oleg Karpikov ütles, et ta asutab praegu oma eraüritusena Eestis registreeritud ühisettevõtte Vologda äripartneritega. Ühisettevõte hakkab eksportima Vologda oblastist kuue miljoni krooni eest kuus puitu Rootsi ning raha tehingu eest laekub Eestisse.
Karpikov kavatseb teenitud raha eest eksportida Moskvasse toiduaineid ja ehitusmaterjale. «Moskvas on külmutatud liha varusid veel ainult poolteiseks kuuks, mis vallandab lähiajal lihaimpordi Venemaale,» kinnitab Karpikov.
Karpikov ei soovinud avaldada oma partnerite ja ühisettevõtte nimesid, sest vastus ettevõtte registreerimise kohta äriregistris pole veel saabunud.
Norma Grupi juhatuse esimees Jüri Käo kinnitas, et Venemaaga kaubeldes kehtivad praegu üksnes skeemid, kus kolmas osapool muudab bartertehingutega vahetatud kauba rahaks. Norma kasutatav skeem, kus AvtoVAZ annab kolmepoolse lepingu alusel sõiduautod üle Vene autodiilerile ning see omakorda tasub dollarites Normale, toimib praegu laitmatult. «90. aastate alguse meetodid on tuttavad nii Normale kui ka partneritele Venemaal,» lisas Käo.
«Kui selline kolmepoolne skeem töötab ja muudab Vene rubla kursi meile soodsaks, siis on asjal mõtet,» ütles Rakvere lihakombinaadi ekspordidirektor Toomas Põld. Ta lisas, et takistuseks skeemi rakendamisel võib saada Venemaa keeld rublade eest eksportida.
«On selge, et rahas arveldamine on võrreldamatult lihtsam, kuid praegu on ettevõtjad nõus igasuguste skeemidega, mis panevad kauba liikuma,» sõnas Põld.
ASi Ühinenud Meiereid juhatuse esimees Aivar Pärgmäe ütles, et nemad pole sarnast skeemi Venemaaga kauplemisel kasutanud. «Ilmselt pole selles skeemis midagi seadusevastast ja kui ta osutub toimivaks, siis me loomulikult kaalume selle kasutamist,» ütles Pärgmäe.
Praegu otsib Ühinenud Meiereid võimalust arveldada Venemaaga bartertehingutes, kuid Pärgmäe sõnul pole veel kindlaid lepinguid sõlmitud. «Kuna Venemaal pole lubatud eksport rublade eest, ei saa me võikoorma eest saadud rubladega osta puitu, et seda siis siia tuua,» rääkis ta.
ASi Ösel Foods kommertsdirektor Heiki Tuul ütles, et Vene-Eesti ühisettevõtte loomine toiduainete Venemaale eksportimiseks võib osutuda keeruliseks, sest toiduainete müümine nõuab teadmisi ja turustuskanaleid. «Bartertehinguid saab teha ka lihtsamalt,» ütles ta.