Venemaa finantskriisis on väike hingetõmbeaeg

08. oktoober 1998, 00:00

Venemaa finantsturud on pärast augusti lõpus toimunud vapustusi esimesest ?okist üle saanud ja momendil valitseb mõningane stabiilsus. Rubla kurss püsib juba pikemat aega 15--16 USD/RUB tasemel, Venemaa kauplemissüsteemi (RTS) indeks tegi teisipäeval esmakordselt üle hulga aja märkimisväärse tõusu (6,54 protsenti).

Pärast pikka valitsuskriisi, kus president Jeltsinil õnnestus peaministri kandidatuur läbi suruda alles kolmandal katsel, hakkasid selguma nägemused Venemaa edasistest suundumustest. Kuigi uus peaminister ja tema võitluskaaslased andsid selge signaali riigi osalise tagasipöördumise kohta nõukogude aega, olid suuremad kataklüsmid esialgu seljataha jäänud. Aktsiabörs langes küll edasi -- RTS-indeks langes esmaspäeval 38,53 punktini, rubla langemine suudeti aga tänu keskpanga tugiostudele peatada. Valuuta kaitsmine on läinud aga kalliks maksma. Valitsuse ja keskpanga välisvaluuta varud kahanesid augustis peaaegu kolmandiku võrra. Era- ja juriidiliste isikute arvetel oleva valuuta kantimine välismaale jätkus aga endise hooga või isegi kasvas.

Ühe välisvaluuta varude katastroofilise kahanemise peatamise meetmena kohustas Venemaa keskpank eksportööre müüma 50 protsenti teenitud valuutast oksjonitel. Esimene taoline toimus teisipäeval. Oksjoni käive oli 33 mln dollarit ja majandusleht Kommersant Daily hindas esimest kogemust positiivseks.

Kuigi uus süsteem võib anda esialgu positiivset efekti, on pikemas perspektiivis tegemist siiski tagasiminekuga. Igasugune administratiivne sekkumine valuutaturgudele loob vaid illusioone turgude tasakaalustumisest. Kuuldavasti planeerib valitsus ka ettevalmistavat määrust, mille kohaselt tuleb eksportööridel 75 protsenti realiseerida oksjonil ja ülejäänud 25% müüa otse keskpangale.

Venemaa paradoks on selles, et vaatamata riigi üha süvenevale sekkumisele majandusse, on põhiprobleemid tingitud just nõrgast riiklusest. Eelkõige väljendub see riigi suutmatuses koguda makse. Esmaspäeval teatas Vene maksuamet et septembris koguti maksudena 620 mln dollarit (9,3 mld rubla), mis on 133 mln dollarit vähem kui augustis.

Riigi suurim maksumaksja Gazprom teeb aga ettepaneku maksta enamik maksudest bartertehingutega. Maksude alalaekumise tõttu suureneb eelarvedefitsiit, mille otseseks väljundiks on maksmata jäetud palgad. Ainsaks võimaluseks täita uue valitsuse lubadus likvideerida veel enne aasta lõppu palgavõlad on raha juurdetrükkimine, mis toob paratamatult kaasa hüperinflatsiooni.

Asemajandusminister Nikolai ?amrajevi hinnangul tuleb 1998. aasta inflatsiooniks 200--230 protsenti. Rahvuslik kogutoodang väheneb aga ligikaudu 6 protsenti. Sõltumatud analüütikud hindavad käesoleva aasta majanduse languse veel suuremaks (8 protsent).

Eesti eksportöörid usuvad, et hiljemalt aasta lõpuks peaks idanaabri majandus stabiliseeruma. See tundub küll olevat liiga optimistlik prognoos. Üleminekuaja raskused võivad taolise tempo juures kesta veel aastakümneid.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    28. November 2011, 19:09
    Otsi:

    Ava täpsem otsing