Valitsus usaldab Krediidipanka

Rahandusministeeriumi väitel tahab valitsus raha jätmisega Krediidipanka näidata usaldust selle panga vastu. Riigikassa tegeleb praegu Krediidipanga varalise seisu hindamisega ja lähipäevil peab selguma, kas riigi deposiiti on otstarbekas sinna ka edaspidi jätta.

Ühispank on rahandusministeeriumi avalike suhete juhi Aili Ohlau sõnul sama turvaline kui Hansapank. «Ilma nende kahe pangata poleks ka Eesti riiki,» lisas Ohlau. Ühispangas asub 7. oktoobri seisuga 534,6 miljonit krooni maksumaksja raha.

Eesti Panga aruandluse kohaselt oli augusti lõpus 60 protsenti avaliku sektori rahast Ühispangas ja 30 protsenti Hansapangas. Valitsuse raha osas olid vastavad numbrid 70 ja 20.

«Tänases telefonivestluses avaldas maailmapanga aastakoosolekul viibiv rahandusminister Mart Opmann kahetsust, et praeguses situatsioonis üritab Hansapank saavutada oma turuosa suurendamist teiste pankade kohta kuulujuttude levitamisega,» märkis Ohlau.

Raskustes Forekspanka riigi raha paigutamisest vahepeal loobunud valitsus otsustas kolmapäeval taas sinna 20 miljonit krooni suunata. Ohlau selgitusel tehti seda pärast riigikassa poolt Forekspanga varalise seisu hindamist.

EVEA Panka jäi riigil 60 miljonit krooni. Ohlau sõnul pole Eesti Pangal vastavalt seadustele õigust teha riigikassale info suhtes erandeid, sest viimane on nagu iga teine hoiustaja. «Teavet EVEA Panga pingestatud seisust omas riigikassa tänu oma analüütikutele ja seetõttu lõpetati sellesse panka raha paigutamine juba ülemöödunud nädalal,» kinnitas Ohlau. Ta lisas, et ERA Panga osas oli olukorra halvenemine prognoositav, kuna oli teada tema seotus EVEA Pangaga.

Tänavustes pangakrahhides on riik kaotanud juba peaaegu miljard krooni. Teisipäeva ja kolmapäeva õhtul peetud valitsuse ja Eesti Panga esindajate koosolekutel jõuti vaid tõdemusteni, et valitsus toetab keskpanga otsuseid ja peab vajalikuks ka mõnede väikepankade säilimist.

Majandusminister Jaak Leimanni ja peaministri majandusnõuniku Heido Vitsuri selgitusel polegi valitsusel olulisi võimalusi panganduskriisides midagi ette võtta, sest valitsusel pole seaduslikku alust kommertspankade tegevusse sekkumiseks.