CEFTA võimalus

12. oktoober 1998, 00:00

CEFTA asutasid 1992. a Ungari, Poola, T?ehhi ja Slovakkia. Hiljem on lisandunud Sloveenia (1996), Rumeenia (1997) ja Bulgaaria (1998). Algul seati eesmärgiks kõigi kaubandustõkete kõrvaldamine aastaks 2001. Kui tööstuskaupade osas on läinud enam-vähem plaani kohaselt, siis põllumajandustoodetest on kaubavahetuses piiranguvaba vaid 20--25%. CEFTA vähest efektiivsust näitab seegi, et sellesisene kaubavahetus moodustab liikmesriikide väliskaubandusest üksnes 8%.

Eesti, Läti ja Leedu, keda üldises vabanemistuhinas peeti algul CEFTA võimalikeks liikmeteks, on vahepeal loonud oma vabakaubanduspiirkonna ja suutnud selle erinevalt CEFTAst kiiresti laiendada ka põllumajandustoodetele. Tõsi küll, nüüd, kui on ilmnenud raskused, on põllumajandustooted kui kõige tundlikum kaubandusvaldkond tekitanud ka seal pingeid.

Et CEFTA liikmeks saada, tuleb Eestil täita veel kolmest tingimusest kaks: saada maailma kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmeks ja sõlmida kõigi CEFTA liikmetega vabakaubandusleping. WTOga on läbirääkimised lõpusirgel ja lepingute sõlmine on pooleli.

Nagu teatas Andres Talvik välisministeeriumi välismajanduspoliitika osakonnast, on leping jõus Sloveenia, Slovakkia ja T?ehhiga ning ootab allkirjastamist Poola ja Ungariga, et jõustuda 1999. a algul. Kõigis neis lepingutes on põllumajandustoodetele kehtestatud kvoodid, tööstuskaubad on esimeses kolmes leppes aastani 2001 väheste piirangutega ning Poola ja Ungariga allakirjutatavates veidi suuremate piirangutega. Rumeenia ja Bulgaariaga loodab välisministeerium lepinguni jõuda tuleva aasta lõpuks.

Seni on Eesti kaubavahetus Kesk-Euroopaga tagasihoidlik, 1997. a 1,8% Eesti väliskaubanduse kogukäibest. Bilanss on negatiivne: kaupu eksporditi 400 miljoni ja imporditi 1,4 miljardi krooni eest. Talviku sõnul võiks vabakaubanduslepete jõustudes nende riikide osa väliskaubanduses tõusta 5 protsendini.

Mainitud Kesk-Euroopa ja Balti riigid asuvad Euroopa Liidu (EL) piiril ja kõik pürivad ELi. Et ELi põllumajandustoodete turg on neile praegu põhiliselt kinni, võiksid nad olla sellele vastukaaluks just põllumajandustoodete osas. Kahjuks kuulub CEFTA riikidega sõlmitavates vabakaubanduslepingutes enamik põllumajandustooteid kvoodi alla, mistõttu need Eestile erilisi vabadusi ei lisa ja vabaturust kui sellisest rääkida ei saa, ütles põllumajandusministeeriumi asekantsler Ruve ?ank. Iseenesest võiksid ju esimesena ELiga liituvad riigid omavahel rahulikult täieliku vabakaubandusleppe teha, arvab ta.

Paraku jah, on CEFTAga liitumine pigem ettevalmistusklass ELi astumiseks või poliitiline otsus, mis kaubavahetuses suuri võite ei lisa, leiab ka Andres Talvik.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing