Kui ettevõtja elab hästi, elab ka riik hästi

Ettevõtte tulumaksu kaotamise katteallikaks on pakutud mitmeid variante. Neli suuremat ettevõtteid ühendavat organisatsiooni tegi läinud nädalal valitsusele ettepaneku täita eelarveauk käibemaksu tõstmisega ühe protsendipunkti võrra 19 protsendini.

Äripäev leiab, et ettevõtte tulumaksu kaotamisega teeks valitsus ja riigikogu väga julge ja Eesti majanduse turgutamiseks vajaliku sammu.

Teenimise maksustamise asemel tuleb maksustada tarbimist. Võib küll küsida, et miks peab ühele valdkonnale maksusoodustust tehes karistama teisi -- eelarveaugu katmiseks mõeldud käibemaksu tõusu tõttu kannatavat tarbija. Ent käibemaksu tõstmine ei ole ettevõtja jaoks veel kohustus oma toote-teenuse hinda tõsta, eriti kui ta saab leevendust tulumaksu kadumise näol.

Ettevõtte tulumaksu säilitamine võib tarbijale anda hoopis teisest kohast tagasilöögi -- kaob tema töökoht ja võimalus tarbida. Ja see löök on paraku rängem kui ühe protsendipunkti võrra suurem käibemaks.

Ettevõtete olukorra parandamine säilitab töökohad või loob neid juurdegi. Tulumaksuvabastus lubab ettevõtetel rohkem arengusse investeerida. See on vajalik just väikestele ja keskmistele firmadele, kes praegustes turutingimustes end arendada ei suuda.

Samuti võib ettevõtte tulumaksu kaotamine kaasa aidata paljude offshore'ide sulgemisele ja nende äritegevuse ületoomisele Eestisse. Seda muidugi nende puhul, keda n-ö maksude optimeerimiseks, mitte omanike varjamiseks kasutati.

Ühe ohuna ettevõtte tulumaksu kaotamise juures nähakse, et see toob kaasa palgatöötajate massilise ümberregistreerimise füüsilisest isikust ettevõtjateks, mistõttu jääb riigieelarvesse laekumata ka üksikisiku tulumaks. Mingi osa töötajaist tõenäoliselt valib selle tee, kuid igaüks otsustab, kas pingelise raamatupidamistöö peale kuluv aeg ja energia väärivad saavutatud võitu.

Ka ei pruugi suuremate firmade omanikud-juhid olla huvitatud, et nende võtmetöötajad, kes on just suurema sissetulekuga (ja maksavad rohkem makse), oleksid füüsilisest isikust ettevõtjad. Mingil määral see ikkagi distantseerib nad ettevõttest. Jääb ka võimalus, et sedasorti võtmetöötaja müüb oma teenust teistelegi.

Peaministri majandusnõunik Heido Vitsur ütleb reedeses Postimehes, et tehniliselt ei jõua tulevaks aastaks seda maksu rakendada. Aktsiiside tõstmise kiirus näitab, et operatiivne tegutsemine on võimalik. Pealegi ei ole ettevõtte tulumaksu nullmäär mingi eile üles kerkinud teema. On vaja lihtsalt otsustamisjulgust.

Poolikute lahendustega (regionaalne investeeringute tulumaksuvabastus, mitu menetlusse antud kosmeetilist maksumuudatusettepanekut) tegelemise asemel on vaja radikaalseid otsuseid, et Eesti majandus jalule aidata.

Kui ettevõtja elab hästi, siis elab samuti maksumaksja hästi.