Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Elektrijaamade sulgemine tekitab defitsiidi
Lisaks Rootsi tuumaelektrijaamale Barsebäck 1, mille sulgemise üle läbirääkimised käivad, on Põhjalas suletud või plaanis sulgeda veel 12 elektrijaama. Jaamade koguvõimsus on 4110 megavatti, mis vastab seitsme Barsebäcki generaatori võimsusele.
«Põhjala võimsusreservid on pidevalt kahanenud. Tagajärjeks võib olla elektrienergia defitsiit. Mida vähem reserve, seda suurem risk,» ütles Vattenfalli energiavarustuse osakonna juht Gunnar Alfors.
Viimati tabasid Rootsit suuremad elektrikatkestused 1983. aastal, kui riik mattus sõna otseses mõttes pimedusse.
Järgmisel nädalal otsustatakse Karlshamni 700 MW õliküttel elektrijaama saatus. Tõenäoliselt pannakse jaam kinni.
Aastaks 2000 on plaanis sulgeda viis Taani söeküttel elektrijaama koguvõimsusega 1250 MW. Soomes Ingås on suletud kaks jaama koguvõimsuses 500 MW. Rootsis Västeråsis üks 250 MW plokk, Marvikeni ja Stenungsundi jaamade koguvõimsus oli 1000 MW, Hässelbys suleti 160 MW plokk ja Norrköpingis konserveeriti 250 MW Bråvalla elektrijaam.
Peamiselt suletakse söe- ja õliküttel elektrijaamu, mis ehitati eelkõige reservvõimsusteks. Varem oli iga energiafirma kohustatud teatud reserve töökorras hoidma. Pärast 1996. a 1. jaanuaril jõustunud elektrienergia turu reformi on see nõue tühistatud. DI-ÄP